Esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Viimasel ajal...

Olen olnud haige ja mässanud unetusega. Kui silm on öösel ikka väga selge, tekib suur kiusatus voodist välja tulla, riided selga panna ja end vabalt tunda - mida kellegagi ühes toas ööbides siiski ei saa. Kuna mul oli veel köha ka, siis läksingi öösiti elutuppa, lasin kassikese köögist välja, istusin arvutis, lugesin, sõin... Lõpuks olin päeval siiski nagu deliiriumis (sest mul ei tulnud ka päevapoole korralik, mitmetunnine uni!) ja süda kloppis hullu moodi. Niisiis võtsin lõpuks kahel õhtul unerohtu, mistõttu olin paraku ka järgmistel päevadel jubedamalt uimane ja mõttelage.


Täna öösel rohtu ei võtnud ja magasin rohutagi 3-4 tundi, vahepealsete ärkamistega. Mitte just üleliia palju und, kuid siiski palju parem, kui too varasem, puhta unetu nädal.

*
Mis ma huvitavat vahepeal kuulnud olen:

* Et ilusad inimesed on keskelt-läbi intelligentsemad.
Inglismaal ja USAs läbi viidud uurimusest selgub, et ilusaks hinnatud inimeste IQ on keskmiselt 14 punkti kõrgem kui 'ebaatraktiivseks' hinnatud inimeste IQ.
Jah, olen alati arvanud, et loll nägu ei saa eriti ilus olla, ja et tarkus teeb pilgu selgeks, ja et inimliku tarkusega käib kaasas headus, ja et tarkus ja headus kokku eelkõige teevadki näo ilusaks.

* Et koduste majapidamistööde järjepidevuse planeerimine tekitab rohkem stressi kui 'palgatöö'. Seega siis tööd ise (söögitegemine, tolmupühkimine) niivõrd stressi ei tekita, küll aga see, et pead nende tegemise eest vastutama, ja planeerima, kas söögi saab teha kodus olemasolevast või tuleb poodi minna; meeles pidama, millal miskit sööki viimati tehti, et liiga sageli sama söök ei juhtuks; mõtlema, mida valimistada neile, kes planeeritavat sööki ei söö :D
Stressi ei tekita mitte kodutööde tegemisele kulutatud aeg, vaid nende kavandamine nii, et mingeid tõrkeid ei tekiks - nt otsustad pesu pesta esmaspäeval, aga hommikul küsib laps oma spordidresse, mis on rokased ja pesus - feil! Oleks tulnud meeles pidada, et ilmtingimata tuleb pesu pesta laupäeval nt. Kuigi laupäeval oli niigi hirmus palju asju vaja meeles pidada. :D
Kodutööd tekitavad pahurust sellega, et nad on üksluised ja 'vähetasuvad'.

Ma arvan, et stressi tekitab pigem see ümberlülitus töö'süsteemidelt' ja -suhtlusviisidelt majandamissüsteemile ja teistlaadi suhtlemisele lastega. Et päeva lõpuks oled tööpäeva nõudmistest pinges ja siis pead veel kiiresti hakkama lahendama täiesti teistsugusesse valdkonda jäävaid probleeme!...
Töötav inimene peaks saama pärast töölt tulekut üksi olla, lõõgastuda ja 'endaks saada', enne kui majapidamise ja lastekasvatamisega seotud nõudmised talle selga sajavad.

Siin mõõdeti stressi vererõhu tõusu kaudu. Aga huvitav, kuidas saab seda teha inimeste puhul, kellel on liiga madal vererõhk - või selliseid täiskasvanuid peaaegu polegi??? Ma ei tea, kogu aeg räägitakse kõrgest vererõhust... Mul on normaalne, aga lapsena oli madal, ja ma mäletan, et kord käisin üksi polikliinikus, kus mul mõõdeti vererõhku ja arstid olid mures, kuidas ma nii madala vererõhuga üksi linnapeal ringi käia saan, et kas tohib mind üksinda minema lasta... Aga kui madala vererõhuga inimene on stressis, kas tal ka vererõhk tõuseb, ja kas see on siis halb või hea :D?

2 kommentaari:

Kristiina ütles ...

Stressi ja vererõhu teemal natuke - mul on pidevalt liiga madal vererõhk. Vahel kui vihastan ja ütlen, et mul nüüd vererõhk tõusis, siis olen tabanud ennast küll mõttelt, et näh, see peaks ju hea olema :D. Tõsi on see, et vihastamine on mind alati tegutsema pannud, aga see käib vist ka normaalse ja kõrge vererõhuga inimestel nii? Pidev stressiolukord mul igatahes vererõhku ei tõsta, vaid ajab magama, millest ma järeldan, et ilmselt hoopis langeb :D

neiud ärevil ütles ...

Mul on ka kogu aeg madal vererõhk olnud.Stress pole minul ka seda kõrgemaks ajanud, kuigi oleks vahel vaja.
Selle väitega olen küll nõus, et töötav inimene peaks pärast tööd saama kasvõi natuke üksi olles lõõgastuda.Mõned aastad tagasi oli meie lasteaias väga raskete laste rühm. Nad kaklesid. lõhkusid ja karjusid hommikust õhtuni.Öeldi, et see on selle aastakäigu laste eripära. Seda kuulsime mujalt lasteaedadest ka sama vanade laste puhul.Tänaseks on need lapsed juba teise klassi jõudnud ja on kõik tublid ja tragid.Mina ka sõitsin igal õhtul peale tööd pooleks tunniks metsa, rahunesin maha, sain energiat juurde ja siis olin terve õhtu rõõmus ja rahulik suure pere ema.