Neljapäev, 20. jaanuar 2011

Juuksed ja armukesed

Sõbranna vaatas mu viimaseid pilte ja märkis, et mu juuksed on pikaks kasvanud.
Hmm, on tõesti. Mulle tegelikult meeldivad enda puhul lõuani pikkusega juuksed, nii et päris lühikesed, kuid juuksuris käia ei meeldi mulle kohe üldse. Pealegi ei oska ma ilmselgelt ennast väljendada: sooviksin ilma järguta lõikust, nii et näo kõrval oleksid juuksed lõuani (no 1-2 cm pikemad) ja läheksid kukla poole sirge lõikega veidi lühemaks. Üksainus kord on mul niimoodi ka lõigatud. Muidu veendakse, et peab ikka järku lõikama ja nii lühikeseks küll ei maksa lõigata ja tuleb kindlasti 'poisikukal' teha...

Olen otsustanud, et edaspidi lõikame Väikese Tüdrukuga minu juukseid kahepeale... Mina lõikan eest, näo kõrvalt, ja tema viib tagant 'otsad kokku'. Ta on seni tubli lõikaja olnud ja korduvalt enda soengut parandanud. Kord nelja aastasena tegi ta seda nii ilusasti, et ma ei märganudki seda enne, kui tema sahtlist hunniku juukseid leidsin :D
Aga viimati pani ta juuksed külje peale patsi ja lõikas siis 'ühtlaseks'. Loomulikult olid patsist lahti võetud juuksed ühel küljel 7 cm pikemad kui teisel... Ta väitis, et las olla, tal pole selle vastu midagi... Ma lasingi tal nädal aega niimoodi koolis käia (olin haige sel nädalal), aga siis lõikasin ikka ühtlaseks.

Ja kui ta minu peas midagi veidi viltu lõikab, siis mind see eriti ei morjenda, kuna see jääb ju kukla taha :P

Ma mäletan, kui üks noor venelanna oli mulle soengu juba valmis lõiganud ja siis hakkas 'täiustama' - muudkui naksis ja naksis karv-karva-haaval seal kuklas. Ütlesin talle lõpuks, et ma usun, et on ilus küll juba, ja kes mind ikka näeb... Ta oli paar sekundit liikumatult vait ja siis hüüatas etteheitvalt: "KÕIK näevad!" :D
Väga armas neiuke oli... :)

Aga ma tahtsin rääkida ühest kentsakast uurimusest, mis mulle juustega seoses meenus. Nimelt võttis üks psühholoog kätte ja asus välja selgitama, mille poolest erinevad abielumeeste armukesed nende abikaasadest. Ta küsitles umbes 70 meest.

Selgus, et armuke võib olla oma naisest nii ilusam kui ka koledam, nii haritum kui ka vähema haridusega, nii rikkam kui ka vaesem, nii kõhnem kui ka vormikam jms. Selgus vaid üks erinevus: kõikide armukeste juuksed olid pikemad kui abikaasa juuksed; ühe erandiga, kuid see mees abiellus oma armukesega, nii et...

(((Mulle meenus kohemaid üks mees, kelle naisel olid väga pikad juuksed, aga armukesel täitsa poisipea, aga siis meenus, et ka see pikajuukseline naine polnud tegelikult tema abikaasa...)))

Selle uurimistöö tulemus on nii üllatav, et 100% skoorist olenemata tahaks oletada, et tegemist on juhusega. Kuid minu enda juustevärk kinnitab seda küll, tegelikult. Terve teismeea ja noore-ea olin väga pikkade juustega. Vähem kui pool aastat pärast abiellumist tahtsin pikkadest juustest lahti saada ja kuigi need on laiskusest siiamaani mõnikord pikemaks kasvanud, olen ma sealtpeale eelistanud lühemaid juukseid. Pikk lakk kuulub minu jaoks alateadlikult tõepoolest vaba naise juurde... Ei tea, kas ka meeste jaoks? Kas saaks näiteks 'vilavate silmadega' meest panna oma naisele keskenduma pelgalt sellega, et naine kasvatab juuksed pikaks, mispeale mees alateadlikult tunneb, et naine pole tal enam 'kindlalt pihus'...?

Sellised mõttekesed siin neljaba ommukul :)

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mo P kangesti tahab, et ma juuksed pikaks kasvataks - alateadlik soov mo'st lahtisaamiseks? :-D

karikate emand ütles ...

Sama siin - ja ma mõtlesin sama asja :D
Aga tegelikult - no ehk on tõmme/huvi suurem, kui naise lakk uljalt lehvib... Ja mees nimelt ei taha võõraid juukseid vahti, vaid et ikka oma 'mooril' kõik võimalikult paeluv oleks :)
Kes teab... :)

Anonüümne ütles ...

Njahh, siis saab "omandi" üle uhkust tunda? :-)

NAINE ütles ...

Minu mees lausa nõudis pidevalt, et ma endale posipea lõikaksin ja vahel vedas lausa vägisi juuksurisse. Ilmselt ta tundis, et võin tal käest libiseda ja eks ma libisesingi. Ta armukesel poisipead polnud kunagi.

karikate emand ütles ...

Mm, äkki on siis nii, et mehed, kes soovivad, et naine meenutaks endist ihaldatud näitsikut, soovivad pikajuukselist naist - need aga, kes tahavad eelkõige, et naine tunnistaks end nende omandiks ja kodu juurde kuuluvaks, tahavad naisele lühikest pead, et ei lehviks ringi ka teiste meeste meeli erutades? :D

Muide, mina olen alati arvanud, et mehed tahavad pikajuukselist naist, punkt!
Tahaks ju küll oma mehe maitse olla, aga lihtsalt, see on nii ebapraktiline - eelkõige suure romantika ajal, kus käib pidevalt hirmus voodis puselemine :D, siis kakud pärast tund aega oma juukseid sirgu... rääkimata sellest, et teine 'astub' käega kogu aeg juuste peale voodis... kui just punupatse ei kanna :D

kukupai ütles ...

Minul on alati pikad juuksed olnud, abielu ajal isegi pikemad kui praegu. Ma pole neid lõiganud, ainult piiranud, aga kunagi juuksur vist rikkus midagi ära, sest enam nad ei kasva rohkem kui poole seljani (aga olid vööni...). Ei sega nad midagi, kui vaja, panen klambriga kinni.

luize ütles ...

Mina ka ei salli juuksuris käimist ning siilipea oli parim aeg mu elus. Juuste mõttes. Kaalun nüüd juba poolde selga kasvanud juuste lõikamist, aga mees on vastu. Tea, kas kardab, et läheb siis armukesi otsima? Või peaksin hoopis mina seda kartma?

Anonüümne ütles ...

...aga kas te siis ei mäleta ajaloost/kirjandusest: "vanal taluajal" oligi nii, et kui naine abiellus, siis aeti tal juuksed maha ja sellest hetkest peale kandis ta tanu. Juuksed eristasidki tüdrukut naisest :) Oli ju?

karikate emand ütles ...

Oli tõesti :)

Skarabeus ütles ...

Vanadusest korrutab mu ema ühtevalu igasugu orduaegseid asju ja üks neist on selline (jah,tõesti,ma mäletan seda ise ka) :"Isa ikka ütles,et mis ime see küll on,et nii kui naine abiellub,muutub tema jalgade toon.Need on edaspidi v a l g e d kui lubi,varjunditeta." :D