Teisipäev, 23. november 2010

Väike Õudik

Väikesel Tüdrukul tehti koolis miski õudusjuttude konkurss.
Minult ta jutu loomiseks abi ei palunud. Mina auahne pole - et ise sekkuks, et mu laps ikka kindlasti 'skooriks'. Ja nii ma ei kontrollinud üle ka, kas lugu on üldse õudne ja kas puänt on olemas.

Eile valiti Väikese Tüdruku klassist kaks jutustajat ja kolme saatus jäi lahtiseks - Väike Tüdruk nende 'lahtiste' hulgas.

Täna esinesid 9 teiste (2.) klasside väljavalitut ja 'lahtist' kolmest naisest koosneva žürii ja teiste (2.) klasside õpilaste ees. Kui jutte hindama asuti, tõsteti Väikese Tüdruku lugu esile, kui midagi täiesti 'teistmoodi'. Väike Tüdruk kutsuti uuesti saali ette tähelepanu-paistesse. Talt küsiti, kas tal aitas selle loo välja mõelda issi või emme. Tema vastas ausalt, et mõtles täitsa üksi. Teda kiideti ka hea, selge esituse eest. Mõni oli suurepärase loo maha vingerdanud ja sosistanud... Hämmastav, sest ka Väike Tüdruk ei armasta hindamiskomisjoni ees seista sugugi. Ei tea, kust ta täna selle lusti võttis? Ehk ta oli oma loo üle rõõmus :) Kuigi ma ei kahtlegi selles, et oli kummaline, 'teistmoodi' lugu :) Ma ei tea siiamaani, mis lugu see tal oli - tean vaid niipalju, et see oli varastavast kummitusest. Ma pole palunud tal seda mulle rääkida, sest - kardan, et hakkan 'soovitusi' ja 'parandusi' tegema ja solvan sellega Väikest Tüdrukut.

*
Ma mäletan, et keskkoolis pidime me kirjutama novelli.
Kui palju kahtesid!
Arenguta, puändita lood.

Enamik 2. klassi lastest tunnistas, et neil 'aitas' loo välja mõelda lapsevanem...
Meenutades, kuidas novelliloomine keskkoolis enamikul läbi kukkus, pean seda endastmõistetavaks. See oli teise klassi lapsele ikka raske ülesanne. Kuid õnneks ei tulnud mingitest juhistest kinni pidada, lihtsalt räägid :) Ja minu meelest ongi õige, et laps siis räägib just nii 'omapäraselt' nagu tal see lugu tuleb. Ärgu seal siis olgu kulminatsiooniprotsessi ega puänti, kasvõi.

2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Ja minule meenus minu kodu äng...Kirjutasin ka ise loo ja näitasin isale kiituse lunimiseks.Sain peatäie sõimata,hea,et kallale ei tuldud.Sest see lihtsalt ei saavat olla minu välja mõeldud,ma tahtvat omaenese isa tolaks teha ja mõnitada jne.
Olen tihti mõelnud,mis oleks minust saanud,kui mul olnuks normaalne kodu,sest tänu sellisele pingele nagu see meie elus oli,ei tulnud minust kedagi-midagi...

karikate emand ütles ...

Mina olen tähele pannud, et Tüdruk kirjutab üksinda paremaid lugusid kui minu sekkumisega. Nii kui ta minult abi küsib, jääbki ta minule lootma. Aga mina ei kavatse ju tema eest juttu kirjutama hakata.

Viimasel ajal olen ainult meelde tuletanud, et kodukirjandil peab olema sissejuhatus, lahtiseletav ja näidetega osa, ja kokkuvõte. Kõik. Kirjutagu ikka ise. Ta kirjutab väga huvitavalt - kui viitsib.

Minu initsiatiivikus nuditi ka kodus väga ära. Mul pole loovust ollagi... :(