Teisipäev, 30. november 2010

Kuldne laps

Ma rääkisin siin millalgi, kuidas Väike Tüdruk käis õudusjuttude võistlusel. Aga mida ma ei rääkinud - sest ma ei saanud sellest aru - oli see, et ta võitis ära selle võistluse mingi taseme. Hoopis selle pärast kutsuti ta saali ette. Ja hoopis sellepärast kallistasid teda klassikaaslased. Mina arvasin, et see kõik oli niisama, heast südamest.

Paraku peab ta selle jutuga nüüd järgmisel aktusel üles astuma ja täna sõitis ta mina ei tea kuhu, oma juttu esitama. Seal pidi olema külm (kütmata - tähendab kusagil maal?), ja seal pidi antama maiustusi süüa.

Paraku ei saanud ma selle kohta õpetajalt mingit kirja ja tean niipalju, kui palju Väike Tüdruk mulle räägib/ise aru saab. Näiteks teisipäeviti jääb Väikesel Tüdrukul esimene tund ära ja tema siis arvas, et käsk 'tavalisel ajal' kooli tulla tähendab, et tuleb tulla teiseks tunniks, nagu teisipäeviti alati. Paraku pidi tulema esimeseks, ja mina veel magasin, kui telefon helises. Ma arvasin algul, et heliseb äratus. Vajutan-vajutan-vajutan - kinni ei jää, ainult vaiksemaks jääb... Lõpuks rebisin silmad lahti ja vaatan, et kuhu ma siis vajutan, et äratus vait ei jää? Siis nägin, et telefon näitab miskit numbrit. Võtsin vastu, sain aru, et Väike Tüdruk peaks juba koolis olema, buss pidi väljuma 15 min pärast. Õnneks teadsin, et Väike Tüdruk on selleks kellaajaks oma toas riides, pestud, kammitud, nii et kuigi ma ei saanud aru, kes minuga räägib, lubasin talle, et Väike Tüdruk jõuab! Saatsin ta siis jooksuga esikusse ja kooli... Tagasi ta ei tulnud - ju siis jõudis. Pärast hakkasin mõtlema, et talle tuli 2 linnaliinibussipiletit kaasa anda. Mis bussile ta siis jõudma pidi õieti? Kuhu ta jõudma pidi? Mina saatsin ta igal juhul kooli juurde... :(

Nii palju jama ühest väikesest võidust.
Ma mäletan ka ennast koolilapsena mõtlemas, milline nuhtlus, et pingutad oma ülesannet täita, et ei jääks häbisse oma rumaluse ja saamatuse pärast, aga siis teed kogemata nii hästi, et sind topitakse igale poole esinema sellega asjaga. Mõtled, et peaasi, et kahte ei saa, aga tegelikult saad 'viie' ja siis tükk aega veel ringi joosta ja muretseda.
Silma paista pole mõtet :(

Ma õhtupoole täiendan sama teksti - et kuidas tal seal läks jne...

*
Edit 12:10

Nüüd helistas õpetaja, kui ma olin duši all. Kuuldavus oli väga halb, kuid sain aru, et õpetaja on väga rõõmus, neil läks väga hästi, Väike Tüdruk sai mingi preemia ja see pidi igatahes suur asi olema. Mingi asja esimest kohta pidi Väike Tüdruk jagama mingi poisiga. Nüüd pidid nad tagasi sõitma hakkama. Ma ei tea endiselt, kustkohast :P
Issver-sussver...
Ma ei saa üldse aru, mis toimub.
Loodan, et Väike Tüdruk haigeks ei jää selle segaduse ja külmaga ringi jooksmise peale.

Aga muidugi hirmus lahe, et ta omaloominguga niimoodi tunnustust pälvis...
Ta on mul tõesti 'kuldne tüdruk' selles segases maailmas.





*


Edit 18:25

Nujah, tegemist oli ülelinnalise muinasjutuvestjate konkursiga.
Väike Tüdruk oli siis oma koolist välja valitud ja peale tema oli seal veel ainult 12 last. 'Seal' oli mingi muuseum, mis siiski asus päris Tartu linna sees.
Lastele oli kavandatud päris uhke päev mängude, muusikaliste vahepalade ja maiustamispausidega. Isegi kuusk oli...
Žürii oli olnud küllaltki suur - 6 -7 inimest, arvas Väike Tüdruk. Mõelda vaid, et see kõik siis vaid 13 lapse jaoks...


Otseselt kohti välja ei antud, aga Väike Tüdruk ja üks poiss tunnistati parimateks.
Auhinnaks saadi raamatuid ja Väikesel Tüdruk sai ka kaks teatripiletit :)


Pärast konkurssi käis Väike Tüdruk koos klassijuhatajaga, kes teda terve päeva seal üritusel saatis, veel ka koolist läbi. Kui klassijuhataja teatas, et Väike Tüdruk 'võitis', siis huilgasid lapsed ja tormasid teda taas kallistama. Kusagilt ilmus välja ka logopeed, kes oli olnud kooli žüriis - ka tema oli väga rõõmus ja ka tema kallistas Väikest Tüdrukut :)

Nii et kuidagi... uhke ja kallideküllane päev...


Kuid mõlemad oleme Väikese Tüdrukuga kole väsinud. Tema ilmselt muljeterikkast ja külmast päevast ja mina vist lihtsalt segadusest...


Kuid Väike Tüdruk on tubli :)... ei tea, kellelt ta selle küll pärinud või õppinud on...


*
Piltidel suurem osa konkursilt koju toodud nodist :)





4 kommentaari:

Oudekki ütles ...

Kuule, àkki Vàike Tydruk lubab selle jutu siia blogisse yles panna? Lugejad nòuavad :)

Palju ònne igastahes!

karikate emand ütles ...

Täname õnnesoovide eest :)
Mis puutub teksti ülespanemisse, siis ehk teeme seda tõepoolest, kui ükspäev viitsime ja teema selleks ajaks aktuaalsust kaotanud pole. Täna oleme selleks liiga laisad...

helle ütles ...

Debüüt kohe nii edukas. Peaasi, et "loorberitele" puhkama ei jää...ikka edasi tähtede poole!!!
Palju õnne!

Ingrid ütles ...

Minu poolt ka õnnesoovid. Ja lugu tahaks tõesti lugeda, kui lubatakse üles panna:)