Kolmapäev, 30. september 2020

Lojaalsusest ja leplikkusest

 Mees on mul hästi lojaalne.

Ma tohutult armastan seda tema juures - ja teised ka :) - ta on tõesti armastatud inimene :). 

Ta ei valeta endale (ta on kaugelt kõige autentsem inimene, keda ma iial tundnud olen) - ta lihtsalt ei näe halba inimeste juures, kes on talle meeldinud. Kui talle külmi fakte esitada, siis ta langetab oma väikese nina ja mõtleb, et kõigel on põhjus. Võtab mitu aastat järjest halba käitumist, et ta kord 'auru all' ütleks, et ta kunagi märkas midagi halba inimese juures, keda ta 'üldiselt hindab'. Tal on näiliselt lojaalsuse "roosad prillid", kuid ma tegelikult ütleks, et tugevusest tekkinud usaldusvõime -- teiste väikesed nõrkused ei riku tema heaolu, sest see toetub talle endale.

Tema hiina horoskoobiaasta on Koer - äkki on asi selles?

Minul, muide, on Hobune ja eestlane arvab, et hobune on töökuse sümbol, kuid hiinlaste jaoks on hobune vabaduse ja isemeelsuse sümbol. Vastandid nagu, eksju?! Huvitaval kombel hiinlased ütlevad, et Koer ja Hobune moodustavad harmoonilise paari. Ma mäletan, et horoskoobi järgi üldse ei sobinud mulle Roti-aastal sündinud inimesed ja mu ainuke roti-aastal sündinud peika tõepoolest tekitas mulle traumasid, millest ma tänaseni paranenud pole :D (Ta oli veel Ambur ka, mis samuti Kaladega üldse ei sobi, tark, külm, kaalutlev, arvestav, brrrrrr!. - Mitte et ma grammigi horoskoopidesse usuksin :D , aga ... on jäänud silma (ja meelde, ilmselt) siiski!)

(Tahan siinkohal lohutada oma Roti-aastal sündinud lugejaid: asi pole loomuses, asi on sobivuses. Ma ei tea miks, aga nii minu kui Mehe sõbrad ei uskunud meie suhtesse. Nagu tõesti..., mõlemal poolel sõna otseses mõttes oiati ja pööritati silmi! Mehe sõbrad arvasid, et ma tahan Meest lihtsalt tema suhtelise tuntuse pärast mingis ringkonnas, ja minu sõbrad arvasid, et ta/Mees pole piisavalt "kuninglik"/"peen" minu jaoks. Kuid nüüd ei saa keegi enam salata, et me sobime 💕 - mis iganes põhjuse keegi selleks leiutab.)

Ustavusest kena illustratiivne näide :D







See ... "raamat", on meie raamaturiiulisse sisse ja sealt välja käinud juba umbes viimased 5 aastat just sellisel kujul 😭, kusjuures mina pole kordagi lugenud. ("Punane oktoober"??? - kaant pole!) Mees nagu ... mitte ainult mentaalselt ja psühholoogiliselt, vaid ka füüsiliselt elab raamatute sees :D

Ja meil on kümnete kaupa selliseid ära nätsutatud, kaanteta, purunenud ja kadunud lehtedega raamatuid - selle ma lihtsalt võtsin praegu köögilaualt pildistamiseks, ja juba viisin tagasi :)

Kõrval on viimane serviisi-alustass. Kolm kohvitassi on järel, aga mitte ühtegi alustassi enam ... Ma nii armastasin neid ... tillukese ilu-killukesena oma elus ... Aga nõusid peseb meil Mees ja ... ta tõesti lööb killud servadest välja ja praod sisse. Meil pole terveid fajanss-nõusid (?) (ehh, portselani ammugi mitte :D). Olen sellegipoolest õnnelik ja tänulik, et ta oma äpardustest hoolimata on nõus, et nõudepesemine on tema jaoks sobiv ja vajalik igapäevane treeningprogramm. Eks me edaspidi ostame paksust plastmassist nõud - trenn jääb samaks aga katki ehk enam ei lähe! :) Aga mul läheb natuke aega, kuni saan selle viimase alustaldriku prügikasti visata, sest olen vist veidi lojaalne sellele unistusele :D

 Pisike leinaperiood mulle, paluks! :D

Olen kokkuhoidliku raamatuarmastajana hakanud ostma raamatuid inglise keeles, sest esiteks on need eestikeelsetest odavamad, teiseks on neis originaalirütm (KUI originaal oli inglise keeles, muidugi) ja viimaks - pärast insulti Mees ei saa enam inglise keeles lugeda. St nagu saab, aga see võtaks tal tavalisest 7 korda rohkem aega. Tegelikult trükkimise/arvutis kirjutamisega on samamoodi: ta saab küll, lihtsalt 7 korda kauem läheb insuldieelse ajaga võrreldes. Aga kui raamat on inglise keeles, siis ... ma ei pea muretsema, et selle kaaned kaovad või mõnel leheküljel on supipritsmed 🤣🤣🤣 Ta ei puutu neid, see on garanteeritud! :D

Praegu närib mind lause "jahtivate südamete" raamatust:

"The way I need you is a loneliness i cannot bear."

😭😭😭😭😭😭😭

Ja ma olen õnnelik teades, et Mees ei aevasta sellele leheküljele ega tilguta sinna suppi mitte kunagi :D 

Sellegipoolest olen nii uhke, et Mehe raviarst/neuroloog ütles, et Mees on ka nende jaoks üllatav edulugu. Ma panen selle suuremalt jaolt enda arvele :) Ma sain aru, et arstid ei pane enda arvele, kuid enam-vähem "meditsiinilise ime" arvele. Mina arvan, et see olin ikka mina, kes lõi hõbedase pilveserva 😃

Kaklema ei hakka :)  Keegi ei tea, mis, miks ja kuidas miski füüsilises ajus ja mittefüüsilises teadvuses toimub/toimib. Lihtsalt ... meie pere arvab, et imeline tulemus sai tulla ainult armastusest ja leplikkusest.

Mida teilegi soovin 😀💖🙏


2 kommentaari:

Jaanika ütles ...

Aga tahaksid äkki taldriku hoopis ära parandada? :p Vaatan, et ainult kahes tükis.

Keraamikaliim ja kuldne lakk prao peale ja kestab veel, ja on veelgi armsam, sest oma käpakestega 'surmast' tagasi toodud :p Vist teevad hiinlased sedasi, vist siitsamast nägin :p

suisa tillukesi kilde panevad kokku, ja see jääb uskumatult kaunis

karikate emand ütles ...

Jaa, see on Jaapani wabi sabi filosoofia elluviimine praktikas!

Mõte on hea, aga - hilja, peremees, hilja! :D

Ainult kullatriip päästaks, sest mulle üldse ei meeldi katkised ja parandatud nõud, vaasid, kujud jms. Ükskord kukkus mul juukseharja käepidemelt mingi iluasi maha ja ma ostsin uue harja :p - nii häiris!