Reede, 2. oktoober 2015

Jälle pagulastest

Meil käib kodus Õhtuleht ja seal avaldatakse pidevalt murelikke artikleid Eestisse võetavate pagulaste kohta. Olen nõus sellega, et rahvast lihtsalt solvab see, et meie endi hädaliste eest ei hoolitseta nii, nagu saavad olema pagulastele pakutavad tingimused. See solvumine on täiesti mõistetav. See näib silmakirjalikuna - Euroopa ees tehakse hea nägu ja tegelikku inimarmastust nende pingutuste taga pole. Kui poliitikud hooliksid inimestest, mitte oma kuvandist Euroopa Liidu silmis, siis hoolitsetaks ka omainimeste ees. See silmakirjalikkus on kibe vaadata.

Aga tahaksin ikkagi meenutada ka seda, et ka eestlased pagesid Teise maailmasõja ajal massiliselt teistesse maadesse ja me oleme ju ometi tänulikud ja rõõmsad, et neil oli võimalus oma elu rahulikumates ja paremal järjel olevates riikides sisse seada. Olen lugenud mõningaid memuaare Rootsi läinutest... ei mäleta, kes kirjutas, et süüa sai pagulaslaagris vaid saia, piima ja riisi rosinatega, ning tema lasi piima plekkkruusiga radiaatori peal hapuks, et lapsel veidigi vaheldust oleks. Me ju oleksime soovinud, et neile oleks võimaldatud ka puu- ja köögiviljade söömine. Ja et neid oleks nende esimestel töökohtadel veidi vähem julmalt koheldud, et oleks võimaldatud pere kokkujäämine (keegi kirjutas, et töötas haiglas ja pidi seal ka ööbima, kuna tööd oli nii palju, et polnud võimalik ära minna, kuid oma last ei tohtinud ta sinna tuua! See on VÄGA ebainimlik mu meelest.)

Võiks arvata, et me oleme leplikumad ja abivalmimad, kui endal on pagulaspõlve alandused meeles.

Mina ka pole sugugi rõõmus, et võtame oma riiki moslemid, kes oma jumalariiki siia ehitama hakkavad, kuid arvan, et rangete või isegi sallimatute väljasaatmisseadustega saab sellest probleemist kenasti üle. Peab tunnistama, et ei meeldi mulle ka mõte muust maailmast tulnud moslemitele kodakondsuse andmisest, kuid hetkel on see nagunii tulevikumuusika. Ja ka mind teeb murelikuks see, kui vaiksete ja rahulike eestlaste keskele tulevad temperamentsed lõunamaalased, kes ainuüksi röökimisega alati vaidlused võidavad, sest eestlased lihtsalt taganevad lärmajate ees, kuna see on meile nii ebameeldiv. Ma ei näe, et pagulaste võtmisel oleks hea tulemus. Elu läheb halvemaks, arvan ma. Tekib veelgi rohkem vaidlusteemasid, rahakulu, jamasid-tülinaid ja hirme. Mulle tundub, et see on üsna kindel. Aga me oleme ju kõik inimesed ja peame üksteist aitama. Mida meie paadipõgenikud ise oleksid tundnud, kui nad sellesama hea õnne peale vee peal ulpiva paadikesega tagasi oleks saadetud?

Mulle tundub, et sõjad kus iganes on meie kõigi õnnetus ja häbi, mille pärast kõik me vastutama peame.

Mitte, et mul oleks oluline kedagi veenda... lihtsalt lasus hingel see teema.

Kommentaare ei ole: