Laupäev, 10. oktoober 2015

Easy-peasy :)

Teisipäeval kirjutasid järsku korraga mu mõlemad sõbrannad, et saaks nüüd ikka kokku ka.

Vanasti mulle meeldis selliseid asju ikka järgmisesse nädalasse klapitada, sest iga päev oli nagunii paras rügamine ja tuli meel valmis sättida. Ning kohtumise ette ja taha puhata muidugi.

Aga nüüd, kus olen täielikult ennast säästes elanud, mitte ainult tegutsemast hoidunud, kui mõte tegutsemisest tuju pahaks ajab (õieti muutun ma kuidagi vaikseks, valvsaks, tardunuks, aeglaseks ja hirmunuks, kui mul kusagil sisimas tekib aimdus, et mul pole planeeritava ettevõtmise jaoks tegelikult jaksu), vaid ka enda süüdistamisest ja hukka mõistmisest loobunud, ei aja mõte kohe reageerimisest mind enam paanikasse.

Viljandi-ajast pärit sõbranjel käisin kolmapäeval külas ja Rakvere-ajast pärit sõbranje käis mul eile külas - tõi suure puhma kuivatatud piparmünti, kotitäie õunu, mahla ja moosi. Ja ta tõi potilille ja kingituse isegi VT'le, kelle 14. sünnipäev on veidi rohkem kui nädala pärast.

Viljandi-sõbranna on mul praegu kolmanda lapsega kodune - tal on hästi vahva rõõmus ja rahulik poiss. Ma ei mäleta, millal ta sündis... :D, aga viiekuune paistis olevat. Ja ei võõristanud üldsegi. VT võõristas juba ühekuusena nii et-et-et-et... VT oli üldse väike klammerduv ahvibeebi, keda ei saanud käest panna, ainult kõhukotti, kui mul oli vaja kartuleid koorida või pesu pesta, voodi korda teha või juukseid kammida - neid asju ühe käega ei tee.

Aga nüüd rääkisin ka sõbrannadele, et olen eneselt 'oma parima' nõudmise lõpetanud ja minu soov on hoopis säilitada hea ja rõõmus tuju.

Ja selle kahtlase käigu peale on huvitavalt reageerinud mu peavalud. Olen ju üle 30 aasta elanud päris tugevate peavaludega - mis nüüd järsku on praktiliselt kadunud. Olen arstide soovil nii palju aastaid statistikat teinud, et tean, et 'minu normaalne' on 10 peavalupäeva kuus ja 36 valuvaigistit kuus. Statistika on ikka üle 20 aasta pikk ja lai ning see norm on väga püsiv. 13-14 päeva peavalusid ja 42 valuvaigistit kuus juba tõmbab mu tähelepanu ja paneb mind mõtlema, kas ma saaksin midagi enda heaks teha. Rekord on olnud 30 päeva peavalusid kuus ja 96 valuvaigistit. No siis ma olin küll täielikult tegutsemisvõimetu.

Kuigi ma olin enda vastu jube leebe juba suvel, oli meie suguvõsas kevadel ja suvel jamasid ja draamasid, nii et...
juunis: 13 päeval valutas, 40 tabletti võtsin;
juunis: 9 päeval valutas, 24 tabletti võtsin;
augustis: 7 päeval valutas, 21 tabletti võtsin.

Aga september, kui kõik järsku vaikseks ja oma kodudesse jäid :) - - -
- - - 1 päeval valutas, 4 tabletti võtsin.
Taraa! :)
Sellist pilti ei mäletagi! :)  Mõnus! :)


Ja muide, VT siiski ei muutunud kondikubuks tagasi, kui vegan-toitumise lõpetas. Pärast esimest 'šokki' jõudis ta tagasi normaalse-inimese-mõõtu portsjonite juurde ja näeb üle paljude aastate 'viisakas' välja! :) Ja esimest korda elus on ta kehamassiindeks normi sees :D


- Pinterest -

2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Väga rõõmustav lapse kohta seda kehaindeksi värki lugeda jne.
Aga ma olen väga imestunud selle "pealesadavate olukordade" närvilisusest k a teiste inimeste juures!Mul endal see "sündroom" täitsa olemas.Midagi ei ole võimalik teha k o h e ,homme ega võib-olla ka ülehomme,kuid üle-ülehomme juba võiks...Muig.

karikate emand ütles ...

:)