teisipäev, 10. juuli 2012

Erinev suhtumine söömisesse

Tegin eile õhtupoolikul pannkooke, aga enne sööki läksin veel tunnikeseks jalutama. (Muide, käin viimasel ajal kaks korda päevas õues: lõuna paiku poes ja õhtuti 1 - 1,5-tunnisel jalutuskäigul! See tundub nii loomulik, kuid mäletan, et suurema osa elust olen välja läinud ainult siis kui tõesti peab...) Tulin tagasi, jõin klaasi vett, kallasin piima, võtsin kile alt koogid ja külmikust moosi; kolme  esimese ampsu peale oleks tahtnud endale lausa plaksutada :D - nii parajalt munane, suhkrune ja soolane :D... Ja siis - unustasin koogid, sõin mõttetuid mõtteid mõlgutades, ja kookide peale mõtlesin uuesti alles siis, kui nad otsas olid...

Tegelikult ma pean õigeks taoistlikku elukäsitlust, mille puhul tuleb igat asja teha täie keskendumise - ja võimalusel kindlasti ka naudinguga. Niisiis ei tuleks ka süües mõelda muule, kui sellele kuidas söök suus sulab  (Aga - mis siis, kui ikka üldse ei sula? Oh häda!). Ma ise aga nii ei jaksa, kuigi mulle meeldib, kui Mees mind esimese viie-kahekümne ampsu juures kiidab :D Paljudes taoismi tutvustavates raamatutes lausa õhutatakse nautima maitsvaid roogi ja veine, pöörama tähelepanu serveerimise esteetilisele küljele jms.

Seevastu paljudes (kui mitte enamikus, kust ma võiksingi teada) budistlikes kloostrites justnimelt ei tohi mõelda sellele, kuidas toit ka maitseb. Söögi ajal loeb keegi pühasid tekste ja/või loetakse ette info - nagu vanasti kirikutes, mis täitsid maapiirkondades ka nii ajalehe kui infotahvli aset. Kui mungale süüa pakkuda ja küsida, kuidas maitses - ja küsida päriselt, mitte viisakuse pärast, ja oodata päris vastust - siis satub ta tõenäoliselt segadusse, sest teda on õpetatud toidu maitsele mitte keskenduma, ühtegi toitu teisele mitte eelistama. Muide, kerjusmungad söövad ka liha, kui nende kerjakaussi pandud roog seda sisaldab. Siiski on budisti jaoks kõlbmatu süüa liha, kui elusolend on nimelt tema toitmiseks tapetud. Mis puutub olukorda 'mina või tema' - kui mungal on näljasurm silme ees, siis talitab siin igaüks oma parima äranägemise järgi ja kedagi üldiselt hukka ei mõisteta.

Hinduistidel on küll usulahke, kus liha üldse ei sööda. Selle põhjuseks on mõistagi ahimsa-printsiip: mitte kahjusta elavat, mitte põhjustada kannatusi. Mõned ei söö sellepärast isegi juurvilju - kuna see tapab taime. Ube, maasikaid, puuvilju ja muud sellist võib aga südamerahuga süüa.

Keeld sööki nautida tundub imelik..., aga tegelikult ma tean, et ma ise ka, sealjuures ilma igasuguse käsu või keeluta, unustan toidu mõne ampsu järel ära. Ja kui ma juba muule mõtlen, siis tõesti, võiks endale otsida mingi positiivse sisuga 'söögilauaraamatu', sest selles on väga paljud käitumisfilosoofiad ja usulahud ühel meelel, et sa sööd sisse oma söömisaegseid mõtteid ja tundeid. Niisiis kindlasti ei tohiks mingeid põnevusfilme vahtida söögiajal... ega vist ka sporti, kui oled kirglik spordihuviline :) Ka ei tohiks süüa kellegi peale vihase või solvununa, ega ahastuses.

Nii et - ole heas tujus või lähed näljasena magama (ja paras karistus see ongi: halbade mõtete ja rumaluse eest!) :D

Mina aga lähen täna õhtul üldse sõbrannaga jooma ja klatšima... :)
Säh sulle siis askeedile sobivat aset ja söögiaegseid häid mõtteid :p


*

Otsisin oma arvuti izismile'i kaustast toidupilti, aga see oli ainus, mis ma leidsin  :)...


Kommentaare ei ole: