neljapäev, 31. märts 2011

Õnnelikud nohikud

Mul on üks sõbranna, kes ikka küsib, mida ma suvel plaanin teha, või siis jõuluvaheajal näiteks.
Me suhtleme tihedalt, teinekord vahetame 4 kirja päevas, ja ta pole ikka omaks võtnud, et ma olengi selline nohik, kes armastab üle kõige kodus olla, ja kellele reisimine on piinarikas.
Ma ei teagi, kas ta:
a) unustab kogu aeg ära, missugune ma olen, kuigi ma alati selgitan oma mitteminemisi;
b) mõtleb, et ei loe, kas meeldib või ei meeldi: iga normaalne inimene võtab vabamatel päevadel midagi suuremat ette ja reisib kusagile uude kohta;
c) lihtsalt ei usu, et mulle kodus meeldib ja ettevõtmised ei meeldi.

Aga mina olen kodus õnnelik ja vaheldust ei vaja, õieti - mulle tundub, et päevad niikuinii toovad minu jaoks piisavalt vaheldust.

Õnneks on ka mu Mees samasugune rahulik, ja meil on koos hea.

Ühest uurimusest lugesin, et kõige õnnelikumad ongi koos need inimesed, kelle uudsuse- ja vahelduse-vajadus on väike. Nende ajukene on naturally piisavalt stimuleeritud ja nii pole vaja otsida laiast maailmast erutusi.

Ma ise tunnen oma rahutumaid tuttavaid kuulates ka, et olen õnnega koos, et ma nii palju ei vaja, ehk et mul on rahuloluks nii vähe vaja. Samas teised imestavad, kuidas ma suudan niimoodi kodus istuda... Noh, nagu nalja suudan! :P Ja ma taipan, et mu elus pole nende jaoks midagi kadestada ja minu rahulolu sellise eluga paneb neid imestama, lausa häirib... Aga mulle meeldib, et mind ei kadestata ja ma nimelt püüan oma jutud rääkida nõnda, et need kadedust ei tekitaks.

Tsitaate sellest artiklist: Üks faktor, mis võib osutuda ühendavaks – või lahutavaks – on tase, mil määral kahe inimese närvisüsteemid vajavad uusi ja stimuleerivaid kogemusi. Jutt pole ühisest benži-hüppest vaid pigem sellest, kui avatud on indiviid muutustele ja vaheldusele.

Inimesed vajavad vaheldust erineval määral. Ilmneb, et kõige püsivamad on need paarisuhted, milles mõlemad osapooled vajavad vaheldust ja uudsust väga sarnasel määral – ükskõik, kas siis vähe, palju või mõõdukalt.

Elamuste otsijad ihkavad pääseda stimuleerivasse keskkonda. Tavalised on need inimesed suured suhtlejad, nähes teisi inimesi erutuse pakkujatena, kuigi nad käituvad pigem oma vajadustest kui sotsiaalsetest konventsioonidest lähtuvalt. Ja seltskond, mida nad eelistavad, on põnev või lausa kummaline.

Püsivaima paari saab kahest inimesest, kelle elamustevajadus on madal. Nad on koos õnnelikud ja ei kipu igavlema. Kaks elamusteotsijat aga võivad mõnda aega kenasti läbi saada – kuid ka juhul, kui partner on põnev isiksus, lööb välja nende vajadus vahelduse järele. Kõige hullem kombinatsioon on aga paar, kus üks on madala, teine aga kõrge uudsusvajadusega, sest nad lihtsalt ei mõista teineteise huvisid.

See, mil määral inimene uudseid elamusi vajab, ei paista suhte alguses välja, sest armumine ise on põnev ja uudne. Ja kirglikku seksi naudivad ka vähese uute elamuste vajadusega inimesed. Probleemid tekivad siis, kui seks muutub rutiinsemaks. Suhte alguses võib kõrge ja madala uudsusvajadustega inimeste vahel olla suur tõmme. Alles hiljem selgub, kui erinevad nad oma olemuselt on.

Nagu käitumise puhul ikka, on inimesed paindlikud. Vaiksed inimesed võivad mingil määral õppida harrastama tegevusi, mille peale nad loomupäraselt oma aega ei kulutaks. Ja aktiivsed inimesed võivad summutada oma uudsusvajadust. Kuid isegi kui kaks sellist inimest lepivad kokku, kuidas nad ühiselt aega veedavad, jääb tempo vähemalt ühe jaoks ebarahuldavaks. Tavaliselt jääb suuremaks kannatajaks see, kes rahulikumat elu soovib.

Kõrge ja madala elamustevajadusega inimeste aju reageerib tegevustele erinevalt. Kõrge elamustevajadusega inimene ei vaja selgitust. Madala vajadusega inimesed soovivad teada, miks midagi sellist teha. Kõrge elamustevajadusega inimesed teavad niigi – nad saavad sellest naudingu, mida arvatavasti vahendab neurotransmitter dopamiin. Elamusteotsijate dopamiinitase on madal ja stimulatsioon ei suurenda seda kergesti. Ka nend serotoniinitase on neil tavaolukorras madal. Madalat serotoniinitaset seostatakse impulsiivse käituisega.

Üldiselt on mehed suurema uudsusevajadusega kui naised, ja meeste serotoniini ja dopamiini tase on tavaolukorras naiste omast madalam.


Allikas: Psychology Today
Pilt sealtsamast.

Kommentaare ei ole: