Teisipäev, 10. aprill 2018

Üks unenägu

Selle unenäo tegelasteks on:
Vanavanem,  60-70 vahel
Lapsevanem, ligi 40
Lapselapsed ligi, 4 & 5

..............

Nägin eile unes, et mulle kirjutas üks Vanavanem, kes hoidis Lapsevanema lapsi.
Lapselapsed aga läksid maja tagant ühel hetkel kaduma.

Vanavanem oli paanitsevat tüüpi, ning sai politsei peale hirmus kurjaks, kui need hakkasid isikuandmeid küsima. Ta ei teadnud, et politsei (vähemasti väidetavalt) sel ajal, kui operaator isikuandmetega tegeleb, juba välja sõidab. Operaator seda talle ei öelnud. Kui operaator temalt nimesid ja numbreid nuias, käratas Vanavanem, et tema/helistaja on lasteahistaja Juhan, jalanumber 39.

:D

Viimane on isegi tõsi! :p

Lapsevanem oli Vanavanemale öelnud, et töö ajal talle helistada ei tohi.

Seega Vanavanem talle ei helistanud.

Õnneks leidis politsei lapsed juba sündmuskoha poole sõites kirjelduse järgi üles.



Minu unenäos juhtus seejärel nii, et paanikast kurnatud ja segaduses Vanavanem ei helistanudki Lapsevanemale, kuna too oli keelanud, ja Lapsevanemale helistas politsei.
See, et Vanavanem talle Lapselaste kadumisest ei teatanud, vaid seda "varjas", "maha vaikis", tegi Lapsevanemale kõvasti viha ja ilmselt tekitas ka suurt süütunnet ja hirmu, kuigi sellest Vanavanemaga juttu polnud.

Lapsevanema viha oli nii suur, et Vanavanem tunneb, et talle on liiga tehtud - midagi hullu ei juhtunud ja tema ei teinud midagi valesti, ning nüüd on ta Lapsevanema peale totaalselt solvunud ja ootab vabandust. Kuigi on endiselt nõus Lapselapsi hoidma.

Solvunud ja vihased inimesed, kes oma elamustest räägivad, ootavad sageli kõrvalseisjate toetust.

Minu unenäos jagus mul seda võrdselt kõigile. Ma pole kellegi poolt ega vastu - kõigi kõik reaktsioonid on mõistetavad. Ei saanud kedagi kellegi teise vastu toetada, paraku.

Vanavanem arvas, et lastele on sõnad peale loetud ja kui ta neid iga poole tunni tagant nurga tagant piilumas käib (et nad teda nähes oma mängu ei katkestaks), siis on tema omalt poolt nende ohutuse heaks kõik teinud. Mina mõtlen, et tänapäeva lapsed pole nii kuulekad ja vähenõudlikud, kui olid Vanavanema Lapsed ja üldse tolleaegsed lapsed. Kuid isegi tollal juhtus, et aktiivsemad mudilased ennast unustasid ja kilomeetrite kaugusel asuvat kohta külastama asusid. Mina poleks julgenud teise inimese lapsi üldse üksi jätta - rääkimata pooleks tunniks, mis nii väikese jaoks on nagu pool päeva -, AGA - ma poleks neid mitmeks nädalaks üldse hoida võtnudki!

Kumb on parem variant?

Mõistan Lapsevanema nördimust, hirmu ja ärritust. Tema töö viib ta terveks töönädalaks kodust eemale praegu. Ta ei tea ilmselt, mida teha. Teine Lapselaste Vanem elab hoopis kolmandas linnas, nii et lastehoidu Lapselaste Vanemad omavahel jagada ei saa.

Sellised asjad unes juhtuvad ja midagi pole parata.
Tuleb osata ennast koguda, vaimselt küpseda ja leida eluviis, mida elades sa ei pea kedagi ega midagi vihkama.

Kaastunne on kõigi vastu, raske oli kõigil.
Minul on raske näha, miks on nii raske näha teise poole raskusi ja valusid?
Aga pean leppima, et nad ei näe, ja teevad endale ja teineteisele haiget.

Selline unenägu oli.

LINK.


- - -

Mu sõbrants ajas kellaajad sassi - ütles, et tuleb pool kaks, aga pidas silmas 2.30.

Keegi peab leiget kohvi jooma, kui ta kohale saabub ... :)
Mul endal õnneks pole ükskõik mis temperatuuris kohviga mingeid probleeme :)

Uskumatu, et jõudsin ajaviiteks postituse kirjutada - tavaliselt ma oodates närveldan ja ei suuda midagi teha ! :) :) :)


Kommentaare ei ole: