kolmapäev, 23. märts 2016

Mõeldes Z'le

Mul on juba neljanandat päeva arvuti kogu aeg lahti, sest ma ei saa üht luuletust kinni panna.

Tean seda lullat juba vähemalt keskkooliajast, sest The Cranberries kasutas ühes oma laulus (Yeats's Grave (--- ma jonnin natuke: igal pool, ka plaadiümbrisel on Yeat's Grave - ma ei saa aru!?!)) sellest jupikest ja Cranberriest ma kuulasin kogu aeg - nii otsisin esimesel võimalusel ka selle luuletuse tervikuna välja.

Nüüd komistasin sellele üle pika aja taas ja ... mõtlen, et see on nagu Z'st: ta oli nii vahetu ja terav ja tuline, et ei mahtunud oma siinsesse väikesesse ellu ära. Mis ta pidi tegema, olles see, kes ta on? Polnud meil ju teist Troojat talle mahapõletamiseks anda.




(Allikas: Poetryfoundation.org)



Z sõitis esimesel märtsil tagasi Austraaliasse.
Paariks kuuks, aga ilmselt pigem vähemalt aastaks või igaveseks.
Kõik hingavad kergendatult - ka need, kes teda siin armastavad :)

Nii suurt tuld pole hea enda lähedal hoida.

Kommentaare ei ole: