Teisipäev, 28. aprill 2015

Telefonipäev

Täna on olnud ülimalt veider päev.

Ma üldiselt ei kasuta üldse telefoni, mulle ei meeldi. Vuih! :D

Aga täna helistasin TÜ Raamatupoodi, kuna ma ei saanud nende internetipoest aru, kas see, et raamat on laos olemas (1 eksemplar!) tähendab ka seda, et ta on poes olemas.

Olen nii palju aastaid tahtnud endale osta Evelyn Waugh' "Tagasi Bridesheadi" kas eesti või inglise keeles. Tegelikult on see 'mul' eesti keeles olemas, aga Mehele meeldib see raamat ka nii väga, et see on praeguseks juba kole räpane. Mees nimelt loeb alati tohutult paljusid raamatuid korraga, sest ta loeb ainult oma lemmikkohti üle ja üle, ta loeb ka suppi süües ja vee-tsees aega veetes :D, nii et nad on tal nagu katkutud kanad, äramuditud ja pläkerdatud :D
Mina tema lemmikraamatuid sülle võtta ei taha :D (ma olen selle hirmu vist VT'lt üle võtnud).

Nojah, aga meelde tulnud on see, et see raamat tuleb kuidagi kusagilt hankida, alati siis, kui rahaga on kitsam. Ja loomulikult tuli see mulle jälle meelde kuu lõpus! Aga täna ma otsustasin, et 'head aega' ilmselt ei tulegi, ja helistasin ja asusingi kohe minekule. Miski pani mind veel küsima, kas nad on ikka endiselt Ülikooli tänaval. Ei olnud! Kui ma poleks küsinud, oleks ma seal vist tund aega edasi-tagasi jalutanud uskudes, et see jääb mul lihtsalt kahe silma vahele kuidagimoodi ja pole mulle määratud seda raamatut saada, nuhhuhhuuks!

See, et ma ise mingi asja ajamiseks helistan... -  no seda juhtub vist harvem kui kord aastas.
Pea kõike saab juba Internetis teha, arstiaegu kirja panna ja...

Kuna pidin VT käsitöötunni jaoks nagunii sitsiriiet tooma, siis sõitsingi täna kesklinna, talviselt riides, sest vihm paneb mind hullusti lõdisema. Atlantise peatuses läksin maha, sealt oli pood 200 m kaugusel. Sain oma raamatu niuh-näuh kätte! Yay! :)
Ikkagi olin kangapoodi jõudes nii väsinud, et ladusin 4 minu hinnangul 'üsnagi puuvillast' kangatükki kaalukorvi, ilma et oleks täpsemalt suurust ja 'koostist' vaadanud, jaksu polnud selleks enam ja see kangapood Riia mäel on üks äraütlemata irrmus koht!!!

Kui koju ja esikusse jõudsin, helistati mulle kolmandat korda TEA kirjastusest nende uute teatmeteoste asjus, mida TEA suurte entsüklopeediate tellijad praegu poole hinnaga osta saavad. Nii ma sinna telefonisse hüüatasingi: "Kuulge, te helistate selle pakkumisega mulle juba kolmandat korda ja e-kirja sain ka!"

Jõudsin oma tuppa ja sain vihmamärjad püksid pea-aegu jalast kooritud, kui tuli uus kõne.
Seekord miski firma esindaja, mis vaatab kodudes õhu kvaliteeti vms. Ma katkestasin teda ja ütlesin, et ma ei taha mitte kedagi oma koju. Tema: "Aga ma räägiksin teile sellest võibolla lähemalt. Me..."
Mina: "Kuid kas teie teenuse puhul pole vajalik kedagi koju kohale saata?"
Tema: "Põhimõtteliselt mõõtmiseks on küll, kuid..."
Mina: "Ma ei taha kedagi oma koju!"

Appike!

Ma hea meelega ei võtaks võõraid numbreid vastu, aga kui VT'd pole kodus, siis ma alati kardan, et kõne on temaga seotud, et temaga on midagi juhtunud... Kui ta on kodus, siis ma ei võta.

Aga ma vist siiski pean südame kõvaks tegema ...
Facebooki panin ka kinni, üle pea hakkas kasvama, kuid mis veel tähtsam: Venna pere jõudis koju tagasi, sõidan esimesel või teisel mail neid Lõuna-Eesti koju vaatama. Ja Õde mul nagunii midagi isiklikku seal ei jaganudki, nii et...
Vuhh, see pidev kättesaadavus kõigile on ikka üks irrrrrmus asi!



Ahh, õilis üksindus! :D

Kommentaare ei ole: