Esmaspäev, 13. aprill 2015

Segapudi Õest ja Indiast

Õe külaskäik oli lihtsalt imetore. Tundub, et meil on (praegu) sarnane energia - igatahes ei kulu meil teineteisega kohanemise peale poolt sekunditki ja tema elamine minu toas ei häirinud ka sugugi. Ja tema ütleb, et ta magab siin alati suurepäraselt. Hoolimata sellest, et ta magab põrandal, millele on pandud joogamatt, kaks õhukest vatitekki ja üks pleed. Ja aluslina. Mina ei suuda nii kõval pinnal magada, mul läheb selg ja puus ikka väga valusaks, kuigi need, kellel on kroonilised seljahädad, just tahavad kõva pinda selja alla. Raske mõista, miks see nii on. Selgroog ei peagi ju pulksirge olema, mingi nõgusus on loomulik... Kuid mu isa on enda voodisse pannud vineerplaadi ja metsatöid teinud vend L viskas koju jõudes põrandale pikali, nii et kuidagi see kõva alus neid aitab...

Esimesel päeval rääkisime Õega peamiselt pulmadest. Tuleb välja, et "väike pulm" tähendas ikkagi 200 inimest ja pidu kujunes päris pikaks, kuna kõik tahtsid kummalise pruutpaariga pildile jääda, kuigi huvitaval kombel ei saanud nad pulmakorraldaja ingliskeelsest jutust suuremat aru. Ma olen harjunud mõtlema, et Indias kõik räägivad mingil määral inglise keelt - kuulus see maa ju kaua Inglastele..., aga võibolla tõesti ainult suuremates linnades räägitakse, ja turistidest kõrvale jäävates piirkondades enam pole vaja...

Sealkandis on tore komme teha vastabiellunutest muusikavideo :D
Mu Õe puhul oli laul ingliskeelne, ja seal nad siis oma Hinduga kalpsasid aegluubis ringi ja õrnutsesid :D, natuke naljakas, aga väga armas ja ilus. Selle video tegemiseks sõideti kusagile kaunisse kanti, kus ka pooled Bollywoodi filmide loodus-stseenid tehakse.

Pulmas tehtud fotodest aga on kombeks teha tohutusuur paksude libedate lehtedega pildialbum, millel on oma nahkportfell. Ma vaatasin, kui Õde tuli, et on see alles suur läptop tal portfelliga kaasas! :D
Väga tore mälestus ja kindlasti vahva vaadata ka aastate pärast.

Suuruse võrdluseks entsüklopeedia



Piltidel on ka moslemeid - 
selles Kerala piirkonnas saavad moslemid, budistid ja hinduistid omavahel hästi läbi.


See pilt oli tegelikult kuldsete täppidega - väga huvitav 'kullapurust' krobeline, sätendav lehekülg!
Pildile ei jäänud miskitki! Nujah! :p

Eestlastest olid seal Õe kaks sõbrannat, meie vanim poolvend L oma naisega ja meie tädi V, Emmakese õde. Issake ei läinud selle pärast, et ta oli liiga vana. Emmakest ei saanud kutsuda, kuna ta on DraamaMaama. Mina ei läinud sellepärast, et kartsin seal võõra ilma peal mõistuse kaotada ja kust ma sealt saginast teda enam otsin või leian. Vend naise ja tütardega ei läinud sellepärast, et selline ettevõtmine on tillukeste inimestega liiga komplitseeritud ja noorem poolvend leidis, et see värk on suti kulukavõitu tuludevaesel ajal. Õde võõrustas kõiki oma külalisi Indias kolm nädalat, kuid 'lennukid' sinna ja tagasi tuli kõigil endal osta.

Samal ajal, kui peeti pulmapidu ja majutati külalisi, alles koliti uude villasse sisse. Hindu pere elab Dubais, aga vist millalgi tullakse tagasi Indiasse, sest igavene suur ja kaunis majakolakas ehitati neile sinna. Huvitav, et ka mina nägin külaliste majutamisega seotud õudusunenägusid just sel ajal, kui seal neile neid vastvalminud tube laiali jagati :D  Minu unenägudes oli küll veel rohkem rahvast, näiteks Venna pere oli kenasti kohal ja mina mõistagi... :)

India endaga oli nii, et ühele Eesti-külalisele ei meeldinud see kaos ja planeerimatus (liiga palju värke!), ühe arust istuti igas kohas nats liiga kaua ja hakkas igav(miks pole seda ja miks pole toda!), ühe arust oli kõik huvitav ja kenaks kogemuseks, ja kaks külalist armastasid Indiat (vähemalt seda kanti) hullupööra ja pahandasid, et kõik Indiast rääkivad raamatud tuleks tuleriidale saata, sest mitte kuskil polnud haisu ja taskutesse kippuvaid kerjuslapsi, mitte keegi ei nõudnud pihku pistetud kingituse eest kompensatsiooni ja mitte kusagil ei üritanud mitte keegi neil nahka üle kõrvade tõmmata. Mingit "kõndiva valge rahakoti" tunnet ei tekkinud neil kordagi. Vastupidi, neile pidevalt kingiti midagi. Nende moslemist majanaaber jooksis neid silmates alati oma puuviljaaeda ja tõi neile sealt midagi maitsvat, kasvõi terve oksaga :D, neid kutsuti kogu aeg igale poole külla ja nad jäid seetõttu alati hiljaks, kuhu iganes nad teel olid.


***

Iga kord, kui keegi küsib, kas ta võib minu juures pesu pesta, olen ma veidike mures, sest meie masin on täielik toorutseja, kohutav jõhkard. Samas, kui ma mõtlen neile nööpidele, trukkidele, neetidele, haakidele ja riidetutsudele, mille allaneelamisest hoolimata ta edasi urab, ei saa ma parata, et tunnen tema elujõulisuse pärast salajast imetlust :D

Siin tema viimane kunstitöö - minu püksid. Kui ma trumli peal roosasid ribasid nägin, siis mõtlesin, kelle alukad ta nüüd siis ribadeks käristas, kuid tegemist oli vöönööriga. Hm. Jõhkard, ma ütlen!






Õe riided jäid õnneks terveks.

***

Õde vaatas, kuidas ma kirjutan ja ütles, et mul olevat ilus käekiri.
Ja järsku sain aru, et mitte keegi pole seda mulle kunagi öelnud.
Tegelikult mulle ka oma praegune käekiri meeldib ja Mees saab sellest ilusti aru, aga paljud tähed on mul niimoodi kokku kirjutatud/lihtsustatud, et tegelikult pole seda väga lihtne lugeda.
Näitasin Õele, et kui käekirja otse vaadata (nii nagu sa ise kirjutad), siis on see kõige konarlikum. Kui vaadata külje pealt või üle laua tagurpidi, või kasvõi 30-kraadise nurga alt, näib see palju ühtlasem ja kaunim. Õde polnud seda kunagi tähele pannud.

***

Õde oli hea külaline, sest väliseestlasena vaimustus ta igast kodusest söögist :D
Esimese päeva lõunaks tegin makaroni praetud sibulate ja poolsuitsuvorstikuubikutega - vaimustus!
Õhtul sõime näkse ja Õe lemmikuks olid rukkileivakuubikud (lihtsalt hakkas leib kõvaks minema ja kuivatasin pulgakestena ahjus ära).
Siis teisel päeval tegin seljankat. Jälle suur vaimustust, kuid kindlasti sama palju kui supp meeldisid Õele hapukoor ja rukkileib :)
No ja nii edasi. Õde rääkis, et nii nagu meil siin kasvab mitut sorti õunu, kasvas Indias mitut sorti banaane. Üks oli selline puitunud ja kõva, koore otsa saad lahti ja siis murdub see plaksuga katki ja banaan ise on ka kõva ja kuiv. Veider!

Mina kujutasin ette, et nad seal võtsid kõik palavaga meeletult alla, sest sõid ainult puuvilju - need on seal ju nii head. Tegelikult õnnestus meie poolvennal seal 3 nädala jooksul 8 kilo juurde võtta, mis kulub talle väga ära :)

See Vend kinkis Õele (ja Hindule) pulmadeks... MAATÜKI omaenda maast. See on tema kodule nii lähedal, et ta peab arvestama sellega, et kui Õde panebki sinna oma paviljoni püsti, siis hakkab ta Venna pere käest suhkrut ja 'sauna' laenamas käima. Seega - suure armastuse ja usaldusega tehtud imetore kingitus.

Üldse - Õde kuulates tekkis mul korduvalt tung helistada-kirjutada inimestele ja tänada neid selle eest, kui head, hoolitsevad ja armastavad nad mu Õe suhtes olnud on. Küllap ma selle ütlemiseni jõuan, kui kontakti saan nendega. Kontakti võtmine on mulle raske, heade asjade ütlemine on kergemast kergem.

Noh, aitab ka vast, muidu ei jaksa lugedagi! :)

1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Kanal-2 saates rääkis ka Airi Ojamets,et pulm Indias oli esiti plaanitud 5000 inimesega, aga neil õnnestus "pisut" rahvarohkust vähendada ja saadi maha 200-ga...:D