Esmaspäev, 6. aprill 2015

Soe ja pehme elu

Tänane päev algas vabastuse kirjutamisega VT jaoks. On teine paar päeva palavikus olnud, üleeile oli pea 39 kraadi täis..., aga koju jääda tema ei taha, sest täna on üks kontrolltöö. Kellesse see laps küll läinud on oma kohusetundlikkuse ja meelekindlusega? Igatahes kirjutasin siis vähemalt kehalise kasvataja õpetajale, et ta täna VT'd kaasa tegema ei ajaks. Kui kehaline oleks pärast loodusõpetust, siis poleks hullu midagi, aga kui ta enne kontrolltööd endal uuesti palaviku üles rabeleb, siis pole see üldsegi hea! Õnneks õpetaja vastas kiirelt, reipalt ja kenasti - nii et olen nüüd jälle muretu! :)

Arvan, et ta külmetus end 'karastades'...
VT'l on nimelt selline kummaline arvamus, et teda karastab, kui ta lahtise aknaga maikaväel toas on. Ma olen terve talve selle peale pead vangutanud, aga näe, haigeks jäi ta alles nüüd...

Aga kuhu kadusid need päevad, mil ma midagi ei postitanud - ma ikka ei tea!

Mõnikord ma mõtlen, et hakkan enda jaoks järjest kirja panema, millega ma tegelen, et sellist küsimust ei tekiks.  Ma kipun mõnikord mitut asja korraga tegema ja siis läheb tuba sassi ja pea ka muidugi - kui ma aga tean, et pean kõik kirja panema, siis ma ehk ei hüppa iga 7 minuti tagant uue asja kallale vaid lõpetan asjad kenasti ära!?

Laupäeval igatahes käsin linna peal, eriti hädasti oli mulle vaja uut tekki, sest minu vana, kujutage ette, hakkas pudisema! Kui valesti selle peale toetusin, siis midagi jälle kärises või eemaldus sellest vatitups! Nii et ostsin selle koheva:



Ja kuna ma olen külmavares, siis ostsin kohe veel ühe teki, sest teise tekina olen ma viimasel ajal kasutanud kirgaspunast meditatsioonipleedi, kuid ma tahaks, et sellel pleedil oleks vaid üks otstarve.
Mudu lähvad vibratsioonid sassi, you know! :D



Jalutasin siis koju, ühe õla peal toidukraam ja see 'kullast' draakonkonn, teise käe otsas kaks tekki. Puhkima võttis, aga tassisin ära need 2 kilomeetrit. Kodus aga oli Mehel külaline. Hakkasin meile teed tegema ja mu käed värisesid äsjasest pingutusest nii nagu ma saaks parajasti elektrišokki :D
Otsustasin, et joon sedapuhku tee asemel ühe kokteili hoopis.


Täna olen veetnud ülimõnusa hommikupooliku, lugedes Aeon Magazine'i artikleid. Need on kole pikad, aga sageli väga hästi kirjutatud. Huvitav, et nüüd on nad hakanud lisama videosid. Eile õhtul juba vaatasin 7-minutilist filmikest vanast Taani meremehest, kes püüab joogi eluviisi harrastada - sellist vähenõudlikku, aeglast, teadlikku, looduslähedast ja mõtestatud elu, mille juurde kuulub natuke põlisrahvaste tekstide lugemist hommikuti ja veidi peapealseisu :)
Kena!
Link SIIN.

See link oli esitatud Aeon Mag loo juures, kus naine/autor otsis endale palvet, millega päeva alustada, kuid ükski senikuuldu-sarnane ei jäänud talle külge, muutus korrates imelikuks/'võõrikuks'. Lõpuks hakkas ta palve asemel lihtsalt üles lugema tähtsaid inimesi oma elus, ka juba manalateele läinuid. Ta pani nimed tähestiku järjekorda, et oleks lihtsam neid pähe õppida ja avaldas nende igahommikuse retsiteerimisega neile oma armastust, tänu ja lugupidamist.
Päris hea mõte!

Mehe sünnipäevalilled!
Mulle meeldivad kollased lilled ja huvitav, et viimasel ajal justkui ainult neid tuuaksegi! :)


Veel oli Aeonis hea artikkel ajast. Et kui me oleme tehnoloogiliselt nii hästi arenenud, et saame oma telefonile kasvõi autosõidul või trenni tegemise ajal verbaalseid käsklusi anda (et helista sellele või saada sõnum, pane kalendrikirje või määra kohtumine) - miks meil on üha rohkem tagantkiirustatu tunne? Jah, miks? Kas keegi, kes teab vastust sellele küsimusele, tõuseks palun püsti! :D

Ja siin on veel üks lahe filmiklipp Aeonist, ainult 10 minutit jälle. Lugu sellest, kuidas mõned jaapanlased, kes ei suuda korteri ostmiseks raha koguda, elavad tillukestes täis suitsetatud internetikohviku boksides. Püsti seista saab, sest boksid on pealt avatud, aga ma ei tea, kas päris pikali mahub... pea vastu ust ja jalad arvutilaua all. Ja siin ma istun, oma isiklikus toas täis raamatuid, pehmeid tekke, kokku keeramata joogamatt maas, sest kohe teen veel ühe joogatiiru (mul on selline 15-minutiline harjutuste kompleks)... Aknast paistab päike... ma saan rõdule minna, kui tahan...
Kõik see pole sugugi endastmõistetav, küllap ma elan meie maamunakese keskmise inimesega võrreldes suures luksuses. Vahel ei saa sellest arugi! :p
Link SIIN.



Mündiga suus :)

Kommentaare ei ole: