Vajatakse une-mütse!

Vaata imet - koolivaheaeg ongi läbi!
VT on oma unerütmi korralikult sassi keeranud ja jääb viimasel ajal magama alles kell 3.
Kooli ajal aga soovib ta tõusta juba kell 6 hommikul!
See jätab talle vaid kolm unetundi... :(

Mu Tallinna-sõbranna nimetas mind ükskord "unemütsiks", ise minu meelest aru saamata, et midagi väheke viltu läks :D... Sealtmaale ma mõtlen, kui tore oleks, kui meil kõigil oleks padja all sellised und täis 'une-mütsid' - et tõmbad mütsi pähe ja uni tulebki... Kui äratuskell heliseb, võtad end nii palju kokku, et tõmbad mütsi peast - ja uni ongi läinud!

Eks mul endal on siin ka unega veits kurvasti olnud ja ka mina olen paar nädalat kolme unetunniga hakkama pidanud saama, sest kuigi olen justkui rahulik ja suht reibas ka, miski ürgne-loomne kusagil ajusügavikus stressab ikka enda ellujäämise pärast :)

Kuigi ööd on lühikesed, olen ma unedes kangesti tubli. Näiteks täna öösel olin juba otsapidi tuleva nädala teisipäeva jõudnud ja imestasin, et kuidas ma ikka veel pole sinna ja tänna helistanud ja seda ja toda ära teinud, kuigi lubasin endale, et esmaspäeval teen... Hakkasin siis lapse silmaarstist pihta, kuigi nägin, et TÜ kliinikumi registratuuri numbri asemel on mul silmaarsti mobiil, millel arsti-aega registreerida ei saa. Aga millegipärast helistasin ikka ja mulle öeldigi, et helistagu ma registratuuri...
Aga näe - vähemalt torman ja tegutsen!
Mõnikord läheb mul lausa sassi, kas ma tegin mingeid asju unes või päriselt...
Aga just esitatud loo puhul ma tean, et see oli uni, kuna mul päris-päriselt ei ole lapse silmaarsti mobiilinumbrit!

Juhtub aga ka seda, et hakkan midagi üle tegema, sest ärategemine on mälust kadunud ning siis seisan ja imestan, et KEEGI on minust ette jõudnud... Siis saan aru, et ju ma ise see olin...
Väsimus on mõneti naljakas asi...

Loodan, et VT saab oma une ruttu korda, kui talvekülm ja pika koolipäeva nälg ja väsimus teda närvutama kukuvad üheskoos. Sest mis te arvate, kes on see nadikael, kes terve oma koolivaheaja jalgagi õue ei tõstnud - välja arvatud eile, kinno, "Kääbikut" vaatama? Kust see uni tulema peab siis, kui end üldse ei liigutata? Aga kes see mind kuulab? ( - "Kes maksab memme vaeva?" nagu Kristjan ahastavalt Teedu jutu vahele karjatas selles India-saates :D -), mul pole siin peres mingit autoriteeti, võin ju targutada enda liigutamise ja tervisliku toitumise teemal, aga kõik on meil siin ise targad ja panevad memme jutu peale silmakesed-kõrvakesed kinni...

Tegelikult on mul vist lemmikosa päevast see tunniajane jalutuskäik haiglasse...
Ilmataat on minu suhtes ka väga lahke olnud - oleks 5 kraadi külmem, oleks see mulle juba raske.
Aga praegu on tõesti mõnus - teed on jääst ja lumest vabad, jäine tuul ei kougi silmi peast välja, tatt ei jäätu salli külge :D  Tippan aga edasi, kuulan telefonist muusikat ja aeg ajalt sähvab pähe mälupilt sellest, kuidas ma palatisse astun, tereee! hõikan ja Mees pea-aegu ahhetab rõõmsast üllatusest, et ma tõesti jälle tulin :D ja terve ta nägu lööb korraks heledaks, samal ajal kui ta V&K toodud miniraadio kõrvaklappe enda küljest lahti sikutab...