esmaspäev, 18. veebruar 2013

Niisama...

Huvitav, et mõne ema või hooldaja arvates on lapsed nii ilmsüütud ja õrnakesed, et neile vanu muinasjutte lugedes tuleb 'kollide' ja surmade kirjeldused vahele jätta ning telekat üldse vaadata ei lasta - muidu laps saab psühhotrauma, ja ikka ilmub kusagilt välja lapsi, keda kogu see värk kaugeltki ei heiduta ja nende puhul on probleem hoopis selles, et nad teevad oma mängukaaslastega jubedusi, mida isegi telekas ei näidata.

Psühholoog ja paljude laste kasvatamisest rääkivate raamatute autor Oliver James hoiatab, et väikelapsed muutuvad sõimes agressiivseks, sest nad pole veel 'tsiviliseeritud' ja püüavad end küünte, hammaste, rusikate ja kisaga maksma panna. Tema sõnul on kõik lapsed väikesed barbarid, keda tsiviliseerib alles neile suunatud armastus ja hoolitsus. Omas kodus ühe hooldaja käe all kasvanud laps olevat hiljem kuus korda väiksema tõenäosusega agressiivne kui laps, kes on 45 tundi nädalas lasteaias olnud.

Lastesõim on minu meelest ka täiesti metsik paik. Olen ise (kahjuks täiesti edutult) püüdnud ühe poisi hambaid teise poisi seljast lahti kiskuda. Lõpuks vajutasin juba hammustaja põskedele, üpris tugevasti ikka, et ta suu lahti teeks. Samal ajal röökis poiss, keda seljast hammustati, nagu pöörane. Järgmisel päeval olid tal tugev lilla hammustamisjälg seljal. Kasvatajad aga ei märganudki, kuigi kogu see kisa ja rabelemist täis stseen kestis minu jaoks piinavalt pikalt. Muide, ka 'hammustatud poisi' suurem õde oli hammustamise päeval seal ja püüdis koos minuga seda buldog-poissi minema peletada.
Mõnikord ma ei saa üldse aru, kuidas sõimed lausa keelatud pole... 18 last kahe täiskasvanu peale, kellest üks pealegi tegeleb suurema osa ajast koristamise ja toitlustamisega - see on täiesti ebanormaalne. Ma ei julgeks üksi neljagi võõrast last hoida. Usun, et väike laps vajab 'eksklusiivset' suhet, kus ta ongi kõige tähtsam ja mitte selles mõttes, et ta võib teha ja saada mis tahab, vaid just vastupidises mõttes - et keegi on alati valmis teda peatama, ta tähelepanu mujale suunama ja teda 'reguleerima/korrigeerima' :D... Hiljem pole enam midagi teha ja lastesõimes, kus lapsel on võimalik kogu aeg teha 'keelatud asju', sest kasvataja ei jõua kõiki lööke ja sõnu peatada, rikutakse ära arusaam vastutusest.

Mul on siiamaani meel kurb, et VT sõime panin... A kõik rääkisid, et hiljem on veel raskem ja kui laps ikka juba potti pissib, siis on aeg. VT oli 1 aasta ja 9 kuune..., eks ma algul olin temaga koos ja vaid paar tundi, siis jätsin ta lõunani ja siis juba õhtuni, ise hakkasin jälle koolis käima. Aga nüüd ma arvan, et kui laps nutab ja kardab, siis pole veel õige aeg. Ei tohi tillukest inimest sundida üle elama midagi, mis kogu ta keha hirmu täis ajab, kui see just elu ja tervise küsimus pole.

Samas, mu sõbranna väike poiss tahab väga lasteaeda minna ja emagi tahab teda sinna viia, sest poiss on kodus väga jonnakas ja kiusakas. Teisalt on ta lasteaias samasugune ja kasvatajad kaebavad tema peale... Sõbranna ise kurdab inetute sõnade ohtra kasutamise üle ja neid on laps õppinud lasteaias...

Oliver James tugineb uurimusele, mis näitab, et lastesõimes veedetud tundide arv on seotud koolivägivallaga - mida pikemaid päevi oli väikelaps lasteaias, seda agressiivsem ta hiljem koolis on.

Teine asjapulk (research manager) aga vaidleb, et kuigi seos on olemas, pole see nii tugev, et sõimede olemasolu vastu sõna võtta. Tema arust tuleks panustada 'kvaliteetsemasse' kasvatusteenusesse.

Kogu kisa tuli aga miski Briti poliitiku ettepanekust suurendada laste arvu rühmades, et kõik lapsed aeda ja emmed tööle saaks.

Lapsed on erinevad, aga seadused on kõigi jaoks ühed ja kui lapsetoetus muutub tillukeseks (meil on praegu vist 19 eurot kuus või...?), peab enamik naistest ikka tööle minema ja lapsed sõime panema, sest vähesed mehed tahavad 'üksi rabada' - kui lapse isa üldse silmapiiril on enam. Vähestel on raha, et 'nännisid' palgata ja nii pole lihtsalt midagi parata...
Kurb lugu küll!



Artikkel, kust Oliver Jamesi jms kohta lugesin, Daily Mailis.

Šikk pisipoiss izismile.com'ist

4 kommentaari:

Alice ütles ...

Ma olen ise ka palju aastaid tagasi töötanud Eestis kasvatajana ja ma siiamaani ei suuda seda uskuda, et rühmas on vaid 1 kasvataja ja üks kasvataja abi. Ma sain küll õnneks hästi selle karjaga hakkama aga ega see kerge ei olnud kõigil 3 aastastel silma peal hoida (toas veeli aga õues oli küll väga raske).

Ma lugesin selle Daily Mail artikli läbi. Ma ei ole kindle kas sa oled teadlik Inglise nursery ja koolisüsteemist aga ma igaks juhuks täpsustan. Nimelt alustavad lapsed siin kooliteed sügisel peale 4 aastaseks saamist. Kui soovid oma last panna päevahoidu siis kõigile alla 3 aastastele on see tasuline. Maksab hirmus palju. Oleneb piirkonnast aga enam vähem 60 naela päev.
3 aastast alates annab riik igale lapsele 15 tundi TASUTA lastehoidu nädalas (koolivaheaegadel on päevahoid kinni) . See on tavaliselt 3 tundi päevas 5 korda nädalas. See ei ole kohustuslik aga kuna on tasuta siis loomulikult enamus vanemaid kasutavad seda ja tavaliselt kuuluvad sellised hoiud koolide juurde.
Kui sa aga käid pika päeva tööl ja sul ei ole vanaema või lapsehoidjat siis pead oma lapse eralasteaeda panema ja siis sa loomulikult maksad kõik ülejäänud tunnid ise kinni. Hind muiduga taas soolane :) Koolivaheaegadel on sellised lastehoiud loomulikult lahti.

Sellist asja aga Inglismaal ei ole kuskil, et terve rühm lapsi vaid ühe kasvataja ja ühe kasvataja abi valvata on.
Seadus näeb ette, et lapsehoius peab olema 1 kasvataja KOLME alla 2 aastase lapse kohta. Alates 2-3 aastaste laste puhul on üks kasvataja iga 4 lapse kohta ning 3-5 aastaste üks kasvataja 8 lapse kohta. Koristajad ja kokad on palgatud eraldi.
Koolis on igas klassis üks õpetaja ja üks õpetaja abi. Kui klassis on eravajadustega laps siis olenevalt tema nõudmistele on temal ka veel eraldi abiõpetaja.

Kokkuvõttes tahan vaid öelda et mulle tundub küll et Eestis on lapsed palju pikemaid päevi lasteaias kui siinsed lapsed ja lapsi ühe kasvataja kohta ka palju, palju rohkem.
Kool kestab siin kella 3ni ja neid lapsi kes suure kooli peale pikapäevarühma jäävad on vaid 20 ringis (kuna seal tavaliselt ei olegi rohkem kohti ja loomulikult on ka see siis tasuline). Ülejäänud lapsed tulevad juba alates 4 aastaselt ikka kella kolme ajal tagasi koju nii, et ei mingit tervet päeva ära olemist.
See, et siine valitsus tahab laste numbreid kasvataja peale suurendada ei tähenda kuskilt otsast seda, et ühe kasvataja kohta saab rühmas olema 20 alla 4 aastase lapse seega Eestis ikka asi hullem :)

Kas seal Daily Mail-i artiklis ei olnud ka mitte mainitud, et Oliver James-i uuringud olid tehtud Ameerika andmetel? Ameerikas aga lähevad lapsed 6 või 7 aastaselt kooli nagu Eestisgi seega asjad arvatavasti teistmoodi kui Inglismaal.
Samas ma üldse ei vaidle vastu selle psühholoogi arvamustele :)

karikate emand ütles ...

Tänan huvitava ülevaate eest :)
Ega ma nii hästi Briti süsteemiga tuttav olnud tõesti - seda küll teadsin, et nn kooli minnakse nooremana kui meil. Ja seda, et seal pole mingeid 18-lapselisi rühmasid kahe täiskasvanu peale.

Uurimus oli tõesti tehtud Ameerikas ja kui juba Briti arengupsühholoog selle peale lokku lööb, siis meie jaoks on selle uurimuse tähendus veelgi hullem.

Maire ütles ...

Pikkade lasteaiapäevade ja lapse hilisema agressiivsuse vahel on tegelikult põhjuslikku seost praktiliselt võimatu leida. Kui mõni laps on pikemalt lasteaias kui teised, siis on ta vanemad tõenäoliselt kas väga hõivatud oma tööga või pole lihtsalt huvitatud lapse varem ära toomisest. Ehk siis koolivägivalla põhjuseks võivad kokkuvõttes olla ikkagi kodused suhtumised ja kasvatus, mitte lasteaia pikad päevad. Igasuguseid korrelatsioone on lihtne leida, aga neid tuleb osata ka õigesti tõlgendada. Antud uurimuse puhul ei saa olla koolivägivalla põhjuseks pikad lasteaiapäevad, põhjus võib olla hoopis selles, millest need pikad päevad tegelikult tingitud on.
See oli nüüd sotsioloogi vaatenurk asjale :)

karikate emand ütles ...

Mmm jah, ma ka mõtlesin selle peale, et lapse pikad lasteaiapäevad võivad tingitud olla millestki kolmandast, mis on lapse jaoks paha või raske.

Eks arvuti leiab niks-naks mingite andmegruppide vahelise korrelatsiooni ja olulisuse määra, aga kogu tõlgendamine jääb ikkagi inimese teha ja siin on mänguruumi kõvasti-kõvasti.

Ma loen juba 10 aastat huviga, kuidas ühed tõestavad, et mingi muusikainstrumendi mängimaõppimine parandab lapse võimeid ka muudes tavakoolitundides - ja siis teised kohe, et muusika õppimine EI mõjuta lapse akadeemilist sooritust koolis :D