Esmaspäev, 4. veebruar 2013

Serene


Elu on lihtne ja kena nagu sellel pildil (allikas: izismile.com)
Ei mingeid üllatusi, ei häid ei halbu, kõik sujub täpselt nagu peab.

Või siiski.
Ostsin esimest korda elus kõrvitsat.
Mul on lapsepõlvest praetud kõrvitsast nii hull mälestus, et ma pole kunagi kõrvitsat kasutanud.
Kuid selle hind on praegu suvikõrvitsa ja baklažaaniga võrreldes nii soodne, ja müüakse mõnusaid väikeseid lõike - igapäevase hautisekeetjana mõtlesin, et proovin ära.
Lõppude lõpuks jälestasin ma lapsena ka keedetud porgandit, milleta praegu üldse suppi ette ei kujuta.
Sama lugu kaalikaga, aga sellel ma tõesti ei viitsi praegugi neid hirmkõvasid koori küljest 'raiuda'.

No vaat, ostsin kõrvitsa ja sain teada, et sellel praktiliselt polegi omaenda maitset!
Üllatuus!
Kui seda puljangis hautada, siis on tal puljongi maitse.
Kui õrnsoolases vees, siis on tal õrn-õrn... köögiviljamaitse.
Täiesti söögikõlblik kraam, sest mulle meeldib, kui vähemalt üks komponent hautises on hästi pehme

Ka VT'l õnnestus mind köögis üllatada.
Ma eriti ei arvesta sellega, et ta sööb midagi peale mitte-söögi, ehk kommide, küpsiste, krõpsude, šokolaadi, pirukate ja õnneks ka puu- ja keetmata köögiviljade.
Ja kui ma segasin pannil kokku hommikusöögist üle jäänud keedetud tatra, poolsuitsuvorstitükid ja muna, siis ei mõelnudki ma seda pruunika põhitooniga modru VT'le pakkuda.
Tema aga tuli kööki, nuuskis õhku, küsis teelusikaga maitsta ja sõi kogu selle modru ära ja kiitis heaks!
Appike!
Ta ei söö mitte kunagi koleda väljanägemisega modrusid, mille alla käivad muide kõik soustid-kastmed ka, peale spagetikastme, mida ta sööb heameelega, kui see on kohe suurde potti, makaronide vahele imbuma segatud.

Ja veel on ta usinasti omletti söönud, muidugi peab vaatama, et leib-omlett-salat omavahel kokku ei puutuks:


Vahepeal siin läks nädalaid ilma, et ta sooja sööki oleks söönud.
Ja kui te arvate, et asi paraneks kui ta nälga jätta, siis te ei tunne VT'd :D
Ta on äärmiselt meelekindel mõnes asjas ja võib täitsa vabalt 3 päeva nälgida.
Järgi proovitud!
Ainus tagajärg oli see, et umbes kuu aega ta nuttis omaette ja kahtles, kas ma ikka armastan teda, 
kuna armastav inimene ei saa nii julm olla.
Mitte mingil juhul.

Nujaaa...



Kommentaare ei ole: