Neljapäev, 21. veebruar 2013

Äärmused

Äärmused on alati huvitavad, aga seda enam, kui teema lähedalt puudutab.

Nagu ma igal talvel jälle heietan - olen väga külmakartlik. Tegelikult ei peagi selleks olema talv, et ma külma pärast muretseks - kui lähen kusagile kaugemale kui kodulähedane toidupood, siis kulutan alati tublisti aega sellele, et aru saada, mis kraad õues on ja kui vinge see tuuleke ka on. Kui veedan kusagil pool päeva, siis vaatan igaks juhuks ka järgmise päeva prognoosi - et kuhusuunas see ilm nüüd muutuma hakkab pisitasa.

Kindlasti peab olema mingi biokeemiline seos külma ja paha tuju vahel :D, sest kui ma olen masenduses, on mul nagunii külm, ja siis ma ei julge ka kusagile minna, kartes et ma hoopis 'kinni külmun'. Aga võibolla on seos ainult minul, sest nii ängistus kui ka külm panevad mind kägarasse tõmbuma ja õige pea ei tee ma seal kägaras enam vahet, kas mul on tapvalt külm või tapvalt kibe olemas olla.

Kui nüüd üleeilses Daily Mailis räägiti Kirde-Venemaa linnakesest (500 elanikuga), mis on kõige külmema temperatuuriga püsiasustus maa peal, siis lugesin tohutu huviga ja vaatasin iga pilti kaua ja hoolega. Ja ilma ühegi judinata, lihtsalt nii põnev oli :)

Tegemist on siis Oimjakoni linnakesega, mis rajati tollal, kui Venemaa rändrahvaid paikseks muuta püüti.

Mobiiltelefone seal kasutada ei saa, kuna akud saavad sealses külmas kohe tühjaks. Pastakates jäätub tindipasta ja prillid külmuvad inimestele näkku kinni.

Kooli peavad lapsed minema veel 51 külmakraadi puhul, -52 kraadi annab loa koju jääda. Jaanuari keskmine temperatuur ongi seal -50 kraadi.

Kuna sellises kliimas pole võimalik midagi kasvatada, elavad kohalikud põhjapõdra- ja hobuselihast ning -piimast. Väidetavalt on nad sellise toitumisega kohastunud. (Üks nutikas kommenteerija imestas, et kui seal miski ei kasva, siis mida söövad põdrad-põdurakesed? Indeed! Ju paar samblatutti ikka leiab.)

Surnud maetakse maha, mulla alla - selleks tuleb maapinda 3 päeva kuumade sütega sulatada.

Külmarekord on seal  -71 kraadi. Ja mõelge, see pole mingi 'põhjanaba', kuhu hullud ekstremistid tikuvad eluga riskima, vaid inimeste kodupaik!

Paar korda proovisin ette kujutama hakata, kuidas ma sellises külakeses elaksin... aga kõik mu kujutlused algavad ja lõppevad sellega, kuidas ma sisse hingan ja ongi kõik: külm lööb kopsudesse nagu giljotiin.

Artikkel siin. Palju põnevaid pilte! :)

Aga ma kasutan juhust ja lükkan siia vähemtõsised ja mitte nii professionaalsed külma-pildid izismile.com'ist:



















:)





1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Nujah,tõenäoliselt siis sellest Vene kohast ma kunagi dokki nägingi,sest mäletan juttu 60 kraadisest külmast!Parajasti oli neil seal laip,aga too pidi paremat aastaaega maja kõrval hanges ootama,kuna keegi ei viitsinud/saanud lõketega jännata.Millegipärast on see film elus mulle väga tihti meenunud,ei tea,miks...Vast selleks,et mul tavaliselt palav on kogu aeg.:D Ma ei taha muud kui talve!