reede, 30. september 2011

Vabadus

Ma alati imestan, et on peresid, kus vanema sõna tõesti maksab ja samal ajal lapsed pole poolsurnuks hirmutatud. Mina ei tea, kuidas seda tehakse. Ma millegipärast ei tunne, et mul oleks õigus sundida laps tegema midagi arukat, mis teda tüütab ja kurnab (näiteks trennid, huviringid) või sundida teda loobuma tegemast midagi, mis pole kasulik, aga mis talle meeldib ja pole ka päris hävitav (näiteks oma taskuraha mõttetustele kulutamine).

Ma kuulen, et Väikese Tüdruku klassis on lapsi, keda ei viida enam tita-filme vaatama kinno (nagu oli "Printsess ja konn" - täiesti mõttetu, aga mõistagi ohutu meelelahutus) ja kellele ei osteta McDonaldsis laste-einet, sest vanemad ei taha neid mänguasjapudinaid koju. Mina ju ka ei taha neid mänguasjapudinaid, aga ...
... mis mina siia puutun? McDonaldsis käime ju Väikese Tüdruku, mitte minu pärast, ja lõppude lõpuks mina leian, et see burger ise on mänguasjast palju 'kurjem'. Ma kuulsin mingisugusest mängufilmist - ja loodetavasti pole see TÄIESTI tõsi -, et hamburgeri-kotletid tehakse lihakildudest, mis tekivad loomakerede tükkideks saagimisel, ja siis tapamaja põrandalt kokku pühitakse...
Hmm, head isu!
Plaanimegi homme minna ujuma ja siis pärast seda McDonaldsisse selle 'hüva kraamiga' tühjaks läinud kõhtu täitma. Muidugi võtame mõlemad laste-eined, et saaks jälle mõned smurfid, keda sahtlisse teiste kõrvale litsuda. Aga ma ei saa seda ka kategooriliselt ära keelata, kuna ma ei näe, et sellest otseselt kahju sünniks.

Mul keelati lapsena oma taskuraha eest nätsu osta - just selle pärast, et nätsust ei saa midagi. Aga KUIDAS ma nätsu ihalesin!... rohkem kui midagi muud, eriti kui tuli müügile coca-cola-maitselise siirupi täidisega padjanäts..., olin täiesti hull selle järele :-D
Ja ma siiamaani ei arva, et mu vanemad tegid õigesti seda mulle keelates. Osta saab ka 'paljast' maitset, hõngu, unustust ja isegi unistusi, mitte ainult kõhutäit ja kehakatet ja muud sellist asjalikku kraami.


Täna sai laps kätte oma oktoobrikuu taskuraha ja otsustas 10 eurot kulutada üllatusmunade peale. Selle eest saime 15 muna ja imekombel lausa 14 sees olid uued asjad. Aga tema kirjutuslaud riiulitega on asju nagunii tuubil täis.


Ostsime ära ka kommid, mis Väike Tüdruk sünnipäeval kooli viib. Valisime Mentose Rainbow kommitorud.
Tundsin end poes nagu mingi kahtlane kommitädi...
Selle Mentose karbi tegingi täitsa tühjaks, kuigi mulle tundub, et viimast võtta on inetu - äkki tuleb keegi, kellel on tõesti just seda (kommi) vaja :-D Õnneks oli seal kohe kõrval ka Mentos Fruit, kus on osaliselt samad kommid sees.

Meenub, et kord ütles mu sugulane, et tuleb Tartusse asju ajama ja astuks hea meelega ka minu juurest läbi, kui vähegi aega jääb. Noh, mina läksin poodi kaalukooki ostma ja küsisin kahte erinevat kooki, kumbagi pool kilo. Ühest koogist oli 600-grammine tükk ja ma ütlesin, et sobib. Teist oli 800-grammine tükk... Müüja küsis, kas ta lõikab väiksemaks... Mina mõtisklesin, et võib ju juhtuda, et külaline ei saagi tulla ja ma pean kõik üksi ära sööma, ning ütlesin: "Lõigake jah väiksemaks - nii palju ma küll vist ära süüa ei jõua." Vaat, see müüja vaatas mind ka nagu mingit koogikoletist :-D
Muide, sugulane ei jõudnudki oma asjadega piisavalt kiiresti valmis ja ma pidingi need koogid üksi ära sööma :-)

Väikese Tüdruku toast veel paar pilti.
Need pole nüüd nii asju täis kuhjatud kui see ülemine pilt, aga siitki on näha, et laboratooriumi-tüüpi see tuba just pole :-D, kuigi võiks arvata, et laps, kes pisikuid kardab, elab steriilsema välimusega toas.
Ma loodan, et tema tuba väljendab seda, et ta on rõõmus ja vaba hing, mitte seda, et ta on laisk ja lohakas :-D





13 kommentaari:

Oudekki ütles ...

Tähendab, kui mina olin Väikese Tüdruku vanune ja oma toa hullult ära koristasin, siis see nägi umbes nii korras välja kui sinu piltidel. Aga ega ta kaua selline ei püsinud. Ta on sul äärmiselt viks laps, uskumatu.

karikate emand ütles ...

Nii lohutav ja rõõmustav! :-)
Tähendab - meist võib veel asja saada, minust emana ja Väikesest Tüdrukust inimesena... :-)

Maire ütles ...

McDonaldsist rääkides - seda lihavärki ma muidugi ei usu :) Toodang on neil niivõrd suur, et juba ainuüksi sellepärast ei ole mingit võimalust neid pihve põrandalt kokkukraabitud lihast teha. Aga alati kui räägitakse McDonaldsi toidust kui rämpstoidust, siis ma mõtlen, et huvitav, kui ma röstin omale hommikul näiteks kaks saiaviilu, panen neile peale Rakvere pihvid ja võtan natuke toorsalatit kõrvale, kas see on siis rämpstoit? Me ei nimeta hakklihapihve rämpstoiduks, sest see on ju liha, mitte jahusegu nagu näiteks viiner. Ja me ei nimeta ka nisujahust saia tavaliselt rämpstoiduks ning toorsalatit ammugi mitte. Mille poolest siis McDonaldsi hamburger kehvem on? Samas mis friikaid puudutab, siis sellest ma saan aru - kui õli on pikka aega kasutusel ja kartulid seda palju omale sisse imavad, siis see vist tõesti pole mitte kõige tervislikum.

Anonüümne ütles ...

Soovitan vaadata filme
Fast Food Nation (2007)
Food, Inc (2009)

:)

karikate emand ütles ...

Anonüümne,
ei julgegi vaadata neid filme :-D
Ma mõtlen, et kuni me Väikese Tüdrukuga jääme pigem ala- kui ülekaalu poole, siis kord kuus , pärast ujumas käimist, võime burgerit ka süüa.

Minni,
ma olen aastaid samamood mõelnud - et kui see burger osadeks lammutada, siis mis seal siis nii kohutavalt ebatervislikku on? Mõnes peres süüakse kuude kaupa kartulit ja makaroni ilma mingite lisanditeta peale odava ketšupi - kuigi see on paljukiidetud 'soe toit', tundub see mulle ebatervislikum kui hamburger või näiteks külm rukkileivaburger ohtra lehtsalati, tomati, singi, juustu ja natukese majoneesiga.

Oudekki ütles ...

Ma kunagi kirjutasin sellel burgeriteemal (ehkki natuke teise nurga alt) siin: http://tatsutahime.diaryland.com/jaanuar10.html#2010-02-26_12:02

Probleem ongi selles, et mcdonaldsi hamburger ei ole "salat, sai ja liha" (nagu muuhulgas paljud korralikud USA burgerid on), vaid suur hulk industriaalseid lisandeid, millest olulisim on kõrgendatud suhkrusisaldusega maisisiirup, mis annab su kehale väga palju kaloreid, nii, et sa seda ise ei tunneta (sööd üle, kokkuvõttes). Kindlasti, kui süüa harva ja muidu küllalt tasakaalustatult, siis ei olegi otseselt väga hullu.

Rakvere pihvid on muidugi ka ilmselt tehtud mitte just kõige nauditavamatest koostisosadest (aga seda suhkrusiirupit seal ei ole): Veiseliha (33%), sealiha (33%), vesi, kuivikupuru (sh.nisujahu), sibul, lõssipulber (sh. laktoos), sojavalk, keedusool (1,8%), lõhna- ja maitseained (sh. seller), stabilisaator: E450, antioksüdant: E300. Mina soovitaks üldjuhul vältida pihve, kus lihasisaldus on 66% :)

Teine osa kiirtoidu juures on ilmselt ka maitsemeele küsimus - ning laste puhul võib olla oluline maitsemeele arendamine. Aga see ei kuulu tervislikkuse alla, otseselt, muidugi. Kuigi ma arvan, et toit, mida vägisi alla sunnitakse ei saa olla tervislik, sest tervislikkuse juurde kuulub nauding.

Ja siit vist kasvabki see, et kui naudingumeel täis peksta "suhkur-suhkur-suhkur", siis äkki võime väheneb? See on juba täiesti ebateaduslik jutt, selline mõte lihtsalt.

Makaron odava ketšupiga on muidugi ka absoluutselt õudne. Kindlasti on seal ka maisisiirup. Siis parem juba see õnnetu burger.

karikate emand ütles ...

See on küll ilmselt tõsi, et burgerites on ohtlik mitte see, mida silm näeb, vaid need lisa-ained. Ja suhkrut ja rasva kasutades saab tõesti mitmed toidud maitsvamaks..., ma olen aru saanud, et kartulikrõpsudes, mis tunduvad ju väga soolased, on tohutult palju ka suhkrut... ja nii on paljude soolaste valmistoodetega.

Sellega olen ka nõus, et jube oluline on lapse maitsemeelt mitte tuksi keerata, sest siis tõesti hakkavad pudrud ja tavalised aedvijasupid väga igavad tunduma. Mul endal on maitsemeel kuidagi ise-enesest tervislikuma poole kiskunud vanemaks saades. Raskesti seeditava toidu söömisele järgneb kehv enesetunne. Ma juba mõtlen, kas ma üht purki õlutki nädalas juua tahan/kannatan... Näib, et kui inimene sellest välja ei tee ja hot-doge ja muud sellist edasi mugib, siis sumbub keha kohene tagasiside kuidagi ära.

*

Ahah, lugesin nüüd ka Su artiklit...
Tavainimesele (mulle) jääb tõesti arusaamatuks, et sai, mis näeb välja ja maitseb nagu tavaline kukkel ikka, võib sisaldada nii palju võõrast ja imelikku värki.

soodoma ja gomorra ütles ...

kui terve mõistuse ja ellusuhtumise juurde jääda, siis mulle tundub, et parem on mitte teada paljude asjade köögipoolt.

tarbib kah vahel hamburgerit ja joob coca-colat. ja kohvi suhkru ja vahukoorega. ja kui juba, siis loomulikult ilma süümekate ja suure naudinguga:)

karikate emand ütles ...

Jah, kui hakkad mõtlema, kuidas hoitakse lehmi ja et munad on tulevased kuked-kanad ja kuidas sead kisendavad surmahirmust jne, siis ei saa süüa enam piimatooteid ega saia või makaroni, kuhu on muna sisse pandud, lihast rääkimata. Jäävadki üle vaid köögiviljad ja pähklid, kusjuures tekib mure, kust saada võimalikult väetisevabasid köögivilju... kui pole autot - ja meil näiteks pole - siis võid olla üsna kindel, et füüsiliselt ei jaksa kogu perele kaugelt ökosööki koju tassida ja kui otsustad seda siiski teha, loed ajalehest, et just see ökotootja on oma kanadega veel palju julmem kui suurtootjad. Rääkimata sellest, et neid toiduaineid, mille kohta ühtegi paha sõna ei kosta, pea-aegu polegi. Küll räägitakse, et täiskasvanule pole piimatooted head, küll on kohv ja must tee kahjulikud (peavalud, vistrikud), isegi tomatid olevat vähkitekitavad :-D... Kõige targem näib olevat lihtsalt pöialt lutsida, kui kuulama jääda, mida toitude koha räägitakse...

Ma ise olengi juba südametunnistusele koputavatest juttudes rikutud ja söön väga vähe liha ja muna, sest õudne on ja alla ei lähe - taustale mõeldes. Õnneks tunnen end füüsilises mõttes praegu oivaliselt - kui see muutub, pean midagi ümber mõtlema.

Maire ütles ...

Muide, ma avastasin Tartus elades ühe mugava variandi, kuidas saab turul ja poes käia nii, et kottidega käsi otsast ei venitaks. Mul on nimelt üks väike ratastega kohver, selline pikliku kujuga, mitte kohvri moodi eriti. Ja sellega on jube mugav toidupoes käia. Ainuke häda on, et rattad suht väikesed ja plastmassist, nii et väikestest kividest kõnniteel käies on väike kolin taga :) Nüüd mõtlen, et ehk müüakse ka selliseid, millel on veidi suuremad ja kummist rattad, et saaks ka talvel lumesupis sellega liikuda. Ja ma luban, et ei näe Soome pensioka moodi välja sellega, no ma arvan vähemalt ei ei näe :) Tänapäeval tuuakse poest ja turult alati nii palju nodi, et peab lihtsalt väheke leidlik olema, sellise ratastega kotiga on jube mugav käia :)

karikate emand ütles ...

Ui, mai tia... kas see pole kole kohmakas? Ma olen suure kotitagi kohmakas :-D

Maire ütles ...

Pole üldse suur, umbes selline:
http://www.abcorp.ee/epood/Ratastega-kohver-ChiefMaster/

Skarabeus ütles ...

MINNI KOHVRIJUTT SOBIB MULLE. TELLISIN VIIS AASTAT TAGASI SEDA KOHVRI MOODI ASJA TÖÖKAASLASTELT SÜNNIPÄEVAKS ja nemad sindrid ei ostnud---"kuidas sa julllged selllisega kärutada nagu mingi...!" Aga ma unistan sellest asjast järjepanu,küll ma ta saan,hindugi olen hiilinud---ühes turuväravas minu linnas pole see kümmet eurotki!