Teisipäev, 24. august 2010

ANTHONY BURGESS "Kellavärgiga apelsin"

Kuulus raamat, millele mina seni küüsi taha saanud polnud :)
Nüüd siis krabasin Mehe raamatute hulgast, mis ta kogust tõi.

Et siis on üks tiinekas, kes tunneb jubedamat lõbu endast nõrgematele 'molli sõites' ja nende mani ära krabades. Kuigi alles väiksekene (alleaa, alleaa), on ta oma kolme suti vanema semu päälik. Kodus tegeleb ta Mozarti ja teiste seesuguste bosside sümfooniate ja oratooriumite kuulamisega - need tekitavad temas toreda kaifi ja tegutsemistungi.

Paraku hakkab tema ülbus ta vanematele semudele vastu, ja ühes järjekordses palees märatsedes jätavad nad ta politseile kinni võtta.
Kuna noorsandil on juba varasemast ajast register olemas, siis pannakse ta vanglasse. Ta istub seal kaks aastat ja kui ta siis ühe oma kolleegidest-vangidest maha lööb, siis öeldakse, et tal on suurepärane võimalus osaleda eksperimentaalsel ravil, mis kestab vaid 2 nädalat, ja siis saaks ta kohe tosinajagu aastaid varem maailma tagasi. Poiss on nõus.

Ravi on rohmakas sensitiseerimine - ehk tundlikkuse tekitamine suvaliselt valitud stiimuli suhtes. Muidugi polnud konkreetsel juhul tegemist suvalise stiimuliga. Teda tehti tundlikuks kurjuse suhtes. See käis nii: talle süstiti miskit sodi, mis tegi ta olemise ülisandiks, ja viidi siis vaatama filme vägivallast. Nii hakkas ta vägivalda seostama õudselt halva enesetundega. Paraku oli mõne vägivallafilmi taustaks klassikute heliloomingut, niisiis tundis ta õudusega, et ta ei suuda ka oma lemmikteoseid enam jubeduseta kuulata.

Kui ta siis parandusasutusest välja sai, sattus ta ühe valitsusevastase pundi kätte, kes soovisid teha temast näidet selle kohta, kui ebahumaanselt võimul olev valitsus inimestega käitub. Kogu looga tutvununa panid nad ta ühte tuppa luku taha, ja lasid kõrvaltoast talle ta kunagist lemmikmuusikat. Vaene poiss otsustas end aknast alla hüpates tappa. Kogu see mögla pildistati üles ja pandi ajalehelugudesse kui asitõend valitsuse julmusest.

Poiss jäi ellu, haiglas ta desensitiseeriti (krrr, on selline sõna eesti keeles üldse vä?) ja temast sai samasugune rõõmus ja psühhopaatlik kärss, kes ta enne oli.

Kuni ta siis - mis pole kohe üldse loogiline - mõni kuu hiljem iseenesest heaks hakkas. Tegi vaba valiku heaks hakata.

Alguses oli vene keelest tulnud argoo või žargoon või misiganes jube ehmatav ja võõristust tekitav. Olin kindel, et pean seda jäledaks ja sobimatuks - ometi lugesin raamatu ühe jutiga läbi. Järelikult: polnud sugugi nii hull. Kuigi
kalline = sitane
lebra = raamatukogu
kreeps = sigaret...
no mis loogikaga? Võeh!

Aga, tore oli! :)

1 kommentaar:

city ütles ...

thanks for posting.