Esmaspäev, 23. veebruar 2015

Sa oled see, mida sa loed?

Teen 3-4 hommikul nädalas väikeseid tõlked Mehele. Artiklid otsib ta ise suure laia Interneti pealt ja need peavad olema humoorikad. Kuna tavaliselt toimuvad sündmused Ameerikas, siis kohandab ta need ise Eesti oludega.

Probleem on selles, et mingi osa nendest lugudest on minu jaoks ebameeldivalt virilad ja sarkastilised. Neid on äärmiselt paha tõlkida. Ma kahtlustan, et need lood on kõik võetud samast Internetikeskkonnast ja kirjutatud sama viripilli poolt. Mehe auks peab ütlema, et ta teeb need vähem (v)irisevaks, tegelikult muudab lausa tundmatuseni. Jumal tänatud! Ta võtab sealt teinekord hoopis mingi muu idee, lihtsalt pärast insulti ta enam ta inglise keelt nii soravalt ei loe, et võõrkeelsest tekstist mingit oma lugu arendama hakata. Tõlgin talle põhimõtteliselt inspiratsiooni jaoks.

Ma usun, et paljud teist on kuulnud, et sõnadel on oma energia ja neid välja öeldes me 'muudame reaalsust'. Näiteks õelutsedes või teisi halvustades kogume enda ümber 'pimedust' ja häid sõnu lausudes 'valgust'.

Mõtlen selle peale sageli, kui ma neid tõlkeid teen ja kui ma laulan. Laulan nüüd iga päev umbes tunnikese (pigem rohkem kui vähem), sest laulmine ka lööb energia klaarimaks ja toob südamesse rõõmu, ergastab ja kirgastab, tunnen seda. Aga sõnumise-targad on minusse veidi ebakindlust sisendanud sellega, et lauldes lootusetust armastusest või mahajäetu üksildusest, toon/lausun seda ka oma ellu. Mina aga olen endiselt Lana Del Ray juures :D ja tema laulusõnade maailma enda ellu küll ei taha. Paraku on tema meloodiad köitvad ja vokaalselt pakuvad ka pinget. Ma mõtlen kogu aeg, et peaksin hoopis mantraid laulma, kuid oh häda - vokaalselt ei esita need mitte mingit väljakutset, neid võiks ka läbi une joriseda... Mulle meeldib just see hääle lahti saamise tunne, kui laulutunni lõpu poole saad vabalt laulda noote, mis alguses summutatult või pingutatult tulid.

Samas vaatasin kunagi sellist kanalit nagu Investigation Discovery ja sealsed kirikuskäivad ameeriklased, kirikukoori laululinnud ja isegi pühad isad ise tegid palju paksu pahandust, nii et ... :p

Veel natuke ülemõtlemise teemal.
Ma olen lugenud, et kanamuna-karpidel peaks olema kirjas, kuidas neid kanu on peetud. On ka või? Ma ükskord otsisin, aga väsisin enne ära, kui leidsin. Ja kas mõni poekett müüb tähisega 1 mune? Et siis vabapidamisel kanad, kes saavad ringi siblida? Nimelt torkas mulle täna pähe, et ma pole mitu kuud mune ja munatoitusid söönud! Muna maitses mulle, nii et tuleb välja, et olen lihtsalt säästumunakanade kannatuste suurendamist vältides üldse mune vältima hakanud. Mul on käidavas kauguses nii Konsum, Maksimarket, Selver kui ka Prisma. Kas mõnes neist teie teada müüakse lahkemalt koheldud kanu kui need õnnetud säästu-omad? Ja kuskohas see number on, kas keegi teab - esiküljel, kaanel, põhja all?

Kui ma häid mune ei leia, pean hakkama iga muna ja piimatoote juurde palveid podisema, et tänada kanu ja lehmi ja paluda neile paremat ümbersündi, sest muidu ma hakkan nälga jääma varsti ja kaotan oma hoole ja armastusega kogutud lisakilod :p

Huvitav vaadata, kuidas sage kokkupuude mingite teooriatega tõesti su elu mõjutama hakkab ühel hetkel. Tõsi küll, ma olen ka keskmisest mõjutatavam inimene, aga ikkagi kummastav...
Näen ka seda, et ma ei taha enam filme vaadata, sest ma ei taha kurbust ja õõva tunda. "Mandariinid" jäidki lõpuks vaatamata - ma tahtsin näha head filmi, mida kõik teavad, see oleks nagu kohustuslik osa kultuurist, kuid ei tahtnud kurbust ja kartsin, et seda seal on.
Mhh.

11 kommentaari:

ritsik ütles ...

Mul üks munakarp kodus ütles, et kood on muna peal hoopis ja oligi.
Mahepoest peaks rõõmsa kana mune saama ja mina olen turult ka saanud.

karikate emand ütles ...

Aitäh, Ritsik! Leidsin vastavad kirjad karbi siseküljelt ja munade pealt.

Turgu ma ei kannata, liiga palju inimesi. Saan head munad (ehk!, kui ma segadusse ei satu) ja krussis närvid, nokk kinni, saba lahti. Lähim ökopood ... on nats kauge, vähemalt praegu. Võibolla kevade poole jalutan meelsasti 6-7 km kesklinna ja tagasi... praegu, külmaga ei taha, sest siis magan nagunii paar päeva ja VT kurjustab minuga :D

karikate emand ütles ...

Just käisin koduses Konsumis ja - absoluutselt kõik munad olid tähisega nr 3 - isegi Talumunade nime all müüdavad munad!
Nujah!
Eks ma vaatan Prismasse mõnel päeval. Seal ei müüda Säästuleiba - äkki siis müüakse rõõmsamaid mune :)
Ja kui energiat üle hakkab jääma, siis jalutan kesklinna ja vaatan selle Kaubahalli mahepoe ka üle.

Kai Klaarika ütles ...

Oh, oskaks ma ka laulda! Küll tahaks! Aga ise saan ka aru, et läheb täitsa mööda ja kõlab halvasti :)
Mu ema pressis mulle õnnelike talukanade mune kaasa (taluturult ostetud). Armas temast. Aga ma pole nüüd paar kuud enam muna küpsetanud, tegin mehele pannkooki ja no selline munalõhn.... võõras tõesti juba. Tähendab, ma ei taha muna süüa.

Turgudega on see asi ka, et seal need müüjad kõrvuti... ostad ühe käest ja tunned end süüdi, et teiste käest ei osta... hinda ei tea ette täpselt.. ja suhtlema peab robkem kui poes. Eelistan kah poodi.

karikate emand ütles ...

Aww, mul ka turuga sama probleem :D! Kõik need müüjad seal rivis vaatavad lootusrikkalt sinu poole ja kui küsid midagi, siis haaravad kohe kühvli kätte, vastates juba roobitsevad. Manipuleerimine :( Seda esiteks ja teiseks - turumüüjad võivad ka valetada, nad teavad, millist vastust soovitakse (ise täna hommikul korjasime, ise kasvatasime, bla bla). Kindel saad olla ainult siis, kui kohal käid vaatamas, kuidas nad neid mune või mida iganes kasvatavad ja korjavad. Ma ei saa lärmakate inimeste puhul üldse mitte kunagi aru, kas nad räägivad tõtt või mitte. Ja turul tunnen end liiga haavatavana.
Bhhhff... :S

Liis ütles ...

Selveris on olemas õrrekanade munad, vabapidamisel kanade munad ja Kikerikii ökomunad. Ma ise ostan Kikerikiid, kui turult/maalt ei saa aga isegi õrrekana on õnnelikum, kui puurikana.

karikate emand ütles ...

Aitäh, Liis, vaatan kindlasti järele. Jah, kindlasti on 2-ga tähistatud muna ka parem osta puurikanade 3'ga tähistatud munade asemel. Mina teen munatoite igal nädalal, meil on alati kodus mune - see on nüüd minu võimalus "rahaga hääletada". Ilmselgelt ma olen valmis sööma pigem vähem, aga paremini koheldud kanade mune - veelgi enam: mul ei lähe 'puurimunad' enam kurgust allagi. Järelikult on viimane aeg väikesteks ümberkorraldusteks - muna on ju tegelikult nii kasulik ja toitev!... :)

Lendav ütles ...

Laulmine on hea :)

Juba pikemat aega ma ei talu melanhoolset muusikat. Kui veel sõnad ka kurvad on, on lugu täiesti vastunäidustatud. Samas jaburat laadapalagani ju ka ei taha kogu aeg kuulata. Nii ma siis istungi päris palju vaikuses.

karikate emand ütles ...

Tjah, ega tõesti tahaks ka vaikusest loobuda - see on ka väga hea!

evelyn ütles ...

Sa ei ole midagi kaotanud,et mandariine ei vaadanud.Ma ei kavatsenud ka seda vaadata,aga eilsel pühal ema juures lauas istudes,ta lihtsalt hakkas pihta.Õnneks ei olnud näoga teleka poole.niipalju,kui üle õe õla piilusin,oli film lihtsalt kole.

karikate emand ütles ...

Oh, seda on küll tõesti tore kuulda! :)
Jee! Sel juhul on mul tõesti hea meel, et ma ei vaadanud!!! :)