Laupäev, 14. veebruar 2015

Naiselikkusest

Kõik alljärgnevad katkendid on pärit veebilehelt Alkeemia ja sinna on need omakorda jõudnud Katrin Saali Sauli raamatust "Naiseks olemise kunst". Kogu sellest jutust võib kõik õige olla ja võibolla on kõik väljamõeldis - mina kopeerin siia ümber need lõigud mis minu jaoks õiged tunduvad (hetkel?) ja olulised on.
Selles maailmas elan ka mina praegu. Millega ma ei taha öelda, et mina kõiki neid arhetüüpseid rolle ülima ladususega täidan :D - muidu poleks mul ju poolt mure-raasu-saba-juppigi elus :D


***

Iga naise sees elab:
  • elurõõmus, emotsionaalne, mänguline, naerune, muretu Tütarlaps
  • sensuaalne, seksuaalne, tabamatult müstiline Armastaja
  • hoolitsev, emalik, rahulik, korda loov Perenaine
  • enda väärikust teadev, tark ja õiglane Kuninganna.

*

Armastaja ja Tütarlaps esindavad oma pehmuse, õrnuse, sõltuvuse, tundelisusega arhetüüpse terviku naiselikku poolt. Nemad on rohkem keskendunud olemisele, hetkes viibimisele. Elutantsus astuvad nemad mehe juhtimisel sammu tahapoole.
Perenaine ja Kuninganna esindavad oma konkreetsuses, jõulisuses, iseseisvuses naise arhetüüpide mehelikku poolt. Nemad on enam keskendunud tegutsemisele. Elutantsus astuvad need arhetüübid enesekindla sammu ettepoole. Perenaise arhetüüp on iseenesest mitmeplaanilisem - Ema algkuju kannab endas naiselikku alget ja tasakaalustab Perenaise mehelikku aktiivsust ja pragmaatikat.
Mehelik pool on tegutsev, ta loob nähtavat, käegakatsutavat maailma. Energia voolamise seaduspära järgi annab mehelikkus enda sees oleva energia ära sellele tööle, objektile, millega ta parasjagu tegeleb. Pikalt tegutsemine on väsitav.
Naiselik pool oma hetkes olemisega aga kogub energiat. Sellest kogutud energiast täiendab ta mehelikkuse poolt loodud nähtavat maailma ja täidab, hingestab selle oma energiaga. Nii moodustuvadki kodud - mehelikkus loob maja, naiselikkus teeb sellest kodu.
*
Näiteks keerulises, kriitilist mõtlemist ja tegutsemist nõudvas olukorras, on mehelik pool see, mis suudab emotsioonid välja lülitada ning konstruktiivselt ja kainelt käituda. Naiselikkus valgub sellisel hetkel emotsioonidesse ega pruugi suuta mõelda ratsionaalselt. Küps mees läheb kriitilises olukorras Sõjamehe mehelikku energiasse ning liigse tundlemiseta hakkab olukorda lahendama. Naiste puhul, sõltuvalt sellest, kas naine on hetkel pigem mehelikus või naiselikus energias, toimub jagunemine. Mehelikus - Kuninganna - arhetüübis naine suudab samuti rahulikuks jääda ning tegutsema hakata. Naiselikus - Tütarlapse - energias naine aga satub emotsioonide meelevalda ning isegi kui Kuninganna temas küll otsib lahendusi, siis Tütarlaps murrab käsi, nutab ega oska kuidagi toime tulla ei iseenda ega kogu situatsiooniga.
*
pidev viibimine mehelikus energias väsitab. Mehed peavad mehelikus energias mõõtmatult kauem vastu kui naised - see on neile loomuomane. Naisele on aga pidev või pealesunnitud mehelikus energias tegutsemine kurnav.
*
Ehk siis mehelik tegutsemine saab energiat naiselikust olemisest. Loomejõud (mis on ju ka tegutsemine) vajab inspiratsiooniks olemise lõdvestatust. Mehelikkus ammutab inspiratsiooni naiselikkusest.
*
Naiselikkus inspireerib. Mehed vajavad Armastaja seksuaalsust, Tütarlapse emotsionaalsust, Kuninganna intellektuaalsust. Perenaine mehi tavaliselt ei inspireeri, Perenaine kannab oma mehe eest head hoolt. Perenaise vastu tunneb mees austust, tänu, hoolimist. Mees vajab Perenaist võib-olla et kõigist arhetüüpidest kõige rohkem, ent paraku Perenaine ei sütita.
Et Perenaise arhetüüp ärataks mehes huvi ühise majapidamise ja laste vastu, kohusetundliku ja vastutustvõtva käitumise ning austuse ja tänu oma suure (tihti ennastsalgava) panuse eest, on tal vaja meest inspireerida Tütarlapse, Armastaja ja/või Kuninganna arhetüübist. 
*
Kahjuks on paljude naiste praktiline maailm tegutsemise poole kreenis. Eriti kui väiksed lapsed seelikusabas veel kinni, jagub toimetamist päeva igasse tundi. Ent ometigi on naise püha kohus hoida eneses alal naiselikkust. Sest kui naine aina tegutseb ja mõtleb, ei jää tal olemiseks aega. Kuid just olemine laeb akusid, millega naised hoiavad kõrgel mitte ainult oma enda, vaid ka neist lähtuvate (mehelike) struktuuride energiat.
SIIN on esimene osa.

***
TEINE OSA käsitleb naise puudulikke ja üle võlli läinud arhetüüpe. Ka huvitav lugemine, kuid ma ei saa öelda, et mul siin oluliselt mingeid meta-tasandi kogemusi oleks, et kaasa noogutada.
Siiski ütleksin, et tean järgmiste tüüpide olemasolust:
*
+ Kuninganna arhetüübiga liialdades on tark ja õiglane Kuninganna andnud oma trooni Jääkuningannale. Ta on meisterlikkuseni omandanud eluterve Kuninganna võime olla distantne ja jahe. Paraku on ta läinud jahedusega üle piiri. Seal, kus puudub armastuse soojus, leiab aseme külmus. Jääkuningannal on endast ülespuhutult hea arvamus. Harva libisevad ta huultelt tänusõnad. Oma kuningriigi teenimise asemel tahab ta, et teenitaks hoopis teda. Ta vaikib üleolevalt ega vaevu vestluspartnerile otsagi vaatama. Kui ta siiski midagi ütleb, nähvab ta õelalt. Ta ei hooli inimeste tunnetest ega vajadustest ning ei adu, kuidas ta salvav keel teistele inimestele mõjub. Ta on türann, aga samas nutikas, need omadused kokku võimaldavad tal inimestega osavalt manipuleerida.
*
- Vastandina Kanaemale jätab Rongaema oma pesakonna unarusse ja keskendub vaid iseendale. Tänapäevases maailmas on ta lastel sagedaseks hoidjaks I-Pad ja nutitelefon, samal ajal viibib ta ise sotsiaalvõrgustikes või ajab lihtsalt oma asja. Rongaema võib sõnaliselt küll alatasa kinnitada, kui tähtsad on talle ta lapsed, ent ta teod ei kinnita neid sõnu. Oma karjäär vajab edendamist, oma keha hoolitsemist, oma elu elamist.
***

KOLMANDAS OSAS räägitakse sellest, kui hea on neid erinevaid nelja arhetüüpi elus vaheldumisi, vastavalt olukorra vajadusele, kasutada. 
*
Teiste naistega suheldes kehtib tavaliselt reegel, et sarnased arhetüübid tõmbuvad.  /.../ Pidu läheb hoogsalt käima, kui Tütarlapsed omavahel sädistavad. Perenaised arutavad isekeskis koduseid teemasid. Kuningannade ringis sünnivad suured ideed. Ent Kuninganna vaatab üleolevalt Tütarlapse peale, kui too kurdab, et ei saa millegagi hakkama. Tüdrukule tundub omakorda Kuninganna külm, ratsionaalne ja ligipääsmatu. Ning - oh seda naiste kollektiivset hukkamõistu! - kui keegi naine võtab tarvitada oma armastajalikke nõkse, et (töökohal) midagi saavutada!
Hahaa! See on kindlasti põhjus, miks mina pole kunagi mõlemat oma sõbrannat korraga külla kutsunud: üks on domineerivalt Kuninganna, teine Perenaine, mina pigem Tütarlaps... Saan nende mõlemaga eraldi kenasti suheldud, kuid tean, et omavahelist sümpaatiat neil ei tekiks, nad on kohtunud ka, nii et... :/

***
NELJANDAS OSAS räägitakse Armastaja arhetüübi ülesannetest paarisuhtes.
Naistel rohkem kui meestel on kalduvus anda oma elu edukusele hinnang just sellest plaanist, kui õnnelikud nad on olnud Armastajana. Kas nad on kogenud seda väge, mis õnnestab ja õitsetab. Kas nende armastus on andnud partnerile tiivad.
*
Kui meestel tõstab kohtumine Armastajaga toonust, siis oma Armastajaga nõrgas või puudulikus kontaktis olevates naistes suudab see energia üles kerida uskumatut kadedust. Kui mõni kaunima soo esindaja käitub Armastaja arhetüübis, on see paljudele naistele vastumeelne.
*
Armastajal on naeratusega eriline suhe. Me teame kõik seda väljendit, et silmad on hinge peegel. Kuna Armastaja hing on rahul, siis kiirgab see rahulolu silmist ja kaunistab huuli. Naeratus on nii väike asi, aga ta teeb hingele pai. Armastaja vaatab rahulikult ringi ja kohates oma teel teist inimest (ka võõrast), julgeb ta naeratada või siis vähemalt kingib sõbraliku pilgu.

***
VIIES OSA - nunnastumine. Seda ei viitsinud eriti lugeda, tundus igav...Sorry! :D

***
KUUES OSA räägib perenaise rollist. Tark perenaine on nii oivaline-pikakoivaline, et ei saagi aru, kuskohal ja milleks seda meest üldse vaja on :D, mis mehele üldse teha jääb? :D
Perenaine on oma pere Naine, Ürgnaine, Eeva. Tema armastusest saab alguse pere elu. Tema armastus liidab pere kokku.
*
Perenaise arukusest sõltub, kas ta kurnab end paljude kohustustega ära või suudab neile vaatamata hoida oma sisemaailma helge ja füüsilise keha terve.
*
Perenaise vastutada on midagi palju enamat, tema loodu on silmale nähtamatu. Ta tunnetab suhete allhoovusi ja oskab neid juhtida tervele rajale. Tema tujust sõltub kogu pere meeleolu. Eelkõige tähendab see aga, et ta ise on terve, tasakaalus, rahulik ja väeline. Ja seda ka siis, kui tal pole veel (või enam) peret.
*
Hea Perenaise ümber on soe armastuse väli. Perenaine kiirgab hoolivat ja mõistvat armastust. See armastus on stabiilne ja rahulik, mitte kirglik kui Armastajal. Perenaine armastab elu, ennast ja inimesi, kes on tema elus. Perenaise arukus tuleb armastuse ja mõistuse liidust.
*
Paljud mäletavad oma lapsepõlvest, et ema tujust sõltus kodune sisekliima.Isegi kui isal oli paha tuju, aga ema oli heas vaimses seisus, oli kodus palju kergem olla kui siis, kui ema tuju oli nullis.
*
Küps perenaine teab, et sellest sõltub nii tema enda, paarisuhte kui ka laste heaolu. Eluterve Perenaine on omandanud oskused, kuidas tulla toime elumurede - probleemide, kaotuste, leina, valu, hirmu, haigustega nii, et akuutse kriisi möödudes jälle jalule tõusta. Olla hea Perenaine ei tähenda probleemidest, haigustest, hirmust või muudest hädadest vaba elu, vaid oskust nendega võimalikult efektiivselt toime tulla.

***
SEITSMES OSA: Kuidas luua ja hoida Armastuse Ruumi.
Anatoli Nekrassovi ainetel:
Kui kokku saavad ennast väärtustavad, austavad ning armastavad naine ja mees, moodustavad nad paari ja nende ümber tekib Armastuse Ruum. Nad on teineteisele kõige tähtsamad, nad hoolivad üksteise vajadustest, toetuvad teineteisele, ent kõige aluseks on siiski see, et kumbki suudab ka ise endast hoolida ja ise "püsti seista".
Paar loob kodu, koju sünnivad lapsed, seal külastavad meest ja naist nende vanemad, kodunt minnakse tööle, tegeletakse hobidega, sõpradega ja kõige muuga. Just selles järjekorras.
1.       Naine ja mees
2.       Kodu
3.       Lapsed
4.       Vanemad, suguvõsa
5.       Töö
6.       Hobid, sõbrad.
Selle väärtussüsteemi järgi sünnivad lapsed Armastuse Ruumi ja näevad juba siis, kui veel kaelgi ei kanna, oma vanemate kokkuhoidmist ja armastust. Selline ruum on parim pesa kasvamiseks, usub Nekrassov. 
*
Sama juhtub mehega, kui naine pühendab end jäägitult lapsele ja unustab mehe sootuks. Mehel ei jäägi muud üle kui iseseisvuda. Ainult et temal ei kulu kaheksateist aastat, kuni ta õpib iseseisvalt sööma, riietuma ja leiab endale meelepärase(d) kaaslase(d). Armastuse Ruumist välja jäänud mees iseseisvub üllatavalt kiiresti.
*
Armastuse Ruum ja turvatunne on omavahel väga tihedalt seotud. Naine loob Armastuse Ruumi - selle nähtamatu, aga tunnetatava energeetilise välja.Mehed vajavad Armastuse Ruumi, et sealt minna mammutijahile. Ja nad tahavad naasta saagiga Armastuse Ruumi. Mehed, kelle panus suhtesse on sageli materiaalsem kui naistel, määratlevad oma suhte rahulolu tihti just läbi selle nähtamatu välja. Tihti on just see nähtamatu väli - Armastuse Ruum - mehe suhtegravitatsiooni kese, mis ei lase tal ära orbiidile lennata. Armastuse Ruum on preemia, mida mees maise vara kojutoomise eest soovib. Armastuse Ruumis avaneb mees ja tahab panustada oma armastust, väljendades seda materiaalse panuse läbi.
Naised ihaldavad suhtes turvatunnet. Turvatunde saab naine mehelikkuselt.Nii meestelt kui iseenda mehelikult poolelt (arhetüüpselt Perenaiselt ja Kuningannalt), mis tänapäeval naistelgi lubab mammutit küttida. Tütarlaps ja Armastaja oma naiselikus vibratsioonis ei taga naisele turvatunnet. Mida rohkem on naises naiselikkust, sest rohkem igatseb ta mehelikku panust oma turvatunde tekitamisesse. See on ka põhjus, miks naised, kel mehelikud arhetüübid nõrgalt esindatud on ja kes toimivad põhiliselt vaid naiselikes arhetüüpides (ehk siis Tütarlapses ja Armastajas), otsivad endale edukaid ja hakkajaid mehi - siis pole neil tarvidust turvatunde tekitamisega oma pead ja elu vaevata.
Loomulikult tahavad kõik naised olla koos edukate ja hakkajate meestega, mitte ainult naiselikes arhetüüpides naised. Samas paljudele meestele pole oluline, et naine oleks edukas. Piisab sellestki, kui naine on naiselikult soe ja õrn ning pakub Armastuse Ruumi.
*
Omapärane tasakaal - naine annab nähtamatut ja igatseb vastu nähtavat, mees annab suhtesse käegakatsutavat ja igatseb vastu käegakatsumatut.
Nii ongi - naine loob Armastuse Ruumi ja soovib saada mehelt turvatunnet. Mees annab turvatunde ja soovib saada naiselt Armastuse Ruumi. Saanud naiselt Armastuse Ruumi õnnistava kogemuse, tunneb mees end naisega turvaliselt. Saanud mehelt turvatunde, tunneb naine end armastatuna ja armastavana.
*
Kui mees lahkub suhtest, on sel tavaliselt kaks põhjust:
1. Mees on suhete valdkonnas ebaküps.
Raskuste tekkides otsustab ta lahkuda ja leida uus, probleemivaba suhe. Tõenäoselt jõuab ka see järgmine suhe probleemsesse faasi ja mees on silmitsi samasuguse olukorraga, mille eest ta juba kord pages. Ebaküpsus võib olla seotud ikka veel lapsikus energias viibimisega. Mees tahab lapsikult ainult saada. Ta kogub naistelt (seksuaal)energiat ja sellest tiivustatuna lendab edasi järgmisele õiele. Nagu mesilind.
2. Paar ei elanud Armastuse Ruumis.
Küps mees ei lahku suhtest kunagi kerge südamega. Ta on juba pikalt tundnud, et midagi on korrast ära, koos ollakse harjumusest või kohustustest, lapsed, laen, hüpoteek, kinnisvara, perekondlikud sidemed hoiavad inimesi tugevate sidemetena kaua suhtes, kus hing juba ammu ei laula.
/.../
See mees on olnud näljas - armastusenäljas. Ta läheb, sest sellises suhtes ta kängub. Ta läheb, sest enesealalhoiuinstinkt käsib tal ellu jääda. Jah, ta on füüsiliselt küll elus, ent ta hing ja vaim on suhtest ammu lahkunud, Armastuse Ruumi ju pole.
/.../
Paljudel naistel on raske tunnistada enda puudujääke Armastuse Ruumi hoidmisel. Sestap jääb neile alati lohutuseks põhjus nr.1 - mees oli ebaküps.

***
KAHEKSAS OSA oli see, mille lugemisest mina alustasin ja mis mulle nii hirmsasti meeldis, et otsustasin oma blogis jagada neid teooriaid, mis siis pärit Katrin Saali Sauli raamatust "Naiseks olemise kunst". Ausalt öelda - see artikkel kajas minus nii tugevalt vastu, et tõmban suure osa tekstist siia ümber... Asi pole lihtsalt selles, et see on huvitav jutt... Minu meelest oleks inimestel lausa vaja seda teada! :)

Mulle tundub, et suurim erinevus poisist meheks kasvamise ja tütarlapsest naiseks kasvamise vahel on rituaalses surmas. Psühhoanalüütik Robert Moore  on veendunud, et mees saaks sündida, on vaja poisikesel tema sees rituaalselt "surra". Enne küpse mehe avaldumist peavad lapsikud, poisikesele omased mõtte-, tunde-, olemis- ja toimimismallid hääbuma. "Kuna need ei saa haihtuda, siis kasvab küps mees poisipõlve jõududest välja, ehitades oma isiksuse nende peale." Selleks kasutati vanades hõimudes külavanema või šamaani abi. Teatud vanuses korraldasid küla vanemad mehed noorukitele initsiatsiooniprotsessi, mis kindlasti sisaldas endas ka suure valu talumist. Valu teatavasti kutsub endaga kaasa muutunud teadvuse seisundi, initsiatsiooni käigus lausutud loitsud ja tehtavad rituaalid aitasid poisi psühholoogia ümber kujundada mehe omaks.
Vastupidiselt mehestumise teekonnale tüdruku arenemisel väeliseks, elutervete instinktidega naiseks, ei tohi naine lasta tüdrukul enda sees surra, vaid teda tuleb igal juhul alles hoida.
Tänapäevane reaalsus on paraku selline, et tänu initsiatsioonirituaalide puudumisele ja küpsete, tarkade isaeeskujude nappusele, on paljud mehed jäänud edasi poisikesteks. Nad ei võta mehelikku vastutust, nad tahavad vaid saada, saada.
Paljud naised seevastu on eluraskuste, murede ja vastutuse koorma all kaotanud kontakti tütarlapseliku muretusega. Lapsemeelne rõõm, mis on eluvajalik olemise kerguseks, puhkab varjusurmas. Nad muudkui annavad, annavad endast, kuni on tühjad.
Just tänu sellele rituaalsele surmale tundubki mulle, et mees olla on keerulisem kui naine. Küps mehelikkus välistab poisilikkuse, nõuab mehelt arenenud vastutustunnet, nii hingelist kui füüsilist jõudu, tarkust. Mees ei saa endale lubada pikaajalist nõrkust, abitust, oskamatust. Meestelt eeldatakse, et nad pärast ebaõnnestumisi koguvad end ja tõusevad Sõjamehena jälle jalgele - kogenumana ja vintskemana. Naised ei salli, kui mehed on viripillid, vingujad, kui nad kaeblevad, et ei tea, mida teha. Edutu mees kaotab kiiresti naise silmis imetluse ja austuse. Ja naise imetluse ning austuse kaotanud mees kaotab jõu.
Jah, naised küll tahavad, et nende mehed oleksid mõõdukalt emotsionaalsed, kuid justnimelt mõõdukalt, mitte liiga. Mees peab olema suuteline pere toitmiseks mammuti tapma ja nülgima. Ta peab tormama hirmu ja valu kartmata läbi kibuvitsapõõsa ja kahlama läbi jääkülma jõe, et saak koju tuua. Ta ei saa haliseda oma haavade üle, mida ta jahiprotsessis saab. Naised ei taha näha meestes poisikesi. Saanud kord meheks, on poisipõlve uks suletud. (Ärge nüüd, mehed, muretsege - mängida, uut kogeda, lõdvestuda, vaimustuda saab vabalt ka küpsetes mehearhetüüpides - pikemalt saab lugeda selle kohta Moore'i ja Gilletti raamatus"Kuningas, maag, armastaja, sõdalane")
Naine seevastu võib vabalt tunnistada, et ta ei oska, ei jaksa, ei tea, ei suuda, mammutikorjuse kohal kaastundlikult nutta löristada, mehelik mees ei heida talle seda kunagi ette. Vastupidi, ta tunneb, et naine on väike ja armas ning vajab tema kaitset. Just Tütarlapse arhetüübis on peidus see väike ja armas naine.
Mammutiajad on küll möödas, ent me kõik pärineme Serengetist. Ürgne koodeks pandi paika iidseil aegadel, muutunud pole midagi. Ainult see, et mõned naised on ise hakanud mammuteid küttima ja on selles meestega võrdselt head.
*
Küpse mehe kontakt lapsega enda sees käib paljudel meestel läbi Tütarlapse.
*
Kui naine tahab kehastada süütust ja kergust, on Tütarlapse säde tema sees eluoluline. Ning need naised, kes on heas kontaktis Tütarlapse arhetüübiga, püsivad palju kauem noored ja näevad nooruslikud välja ka kõrges vanuses.
Tütarlapse arhetüübi essentsi saab lühidalt kokku võtta järgmiselt: avatud südamest voogav elurõõm, uudishimu ja imetlus elu suhtes.
Teistel arhetüüpidel on vaja õnnelik olemiseks põhjust - edu, tervist, rikkust, suhteid, vara, puhkust. Iseenesest kõik väga head asjad, ent nende kadumine või puudumine mõjutab turva- ja enesetunnet. Tütarlaps oskab olla lapselikult õnnelik ka ilma välise stiimulita. Ta rõõmustab pisiasjade üle - rõõmustada saab alati, kuigi põhjust iseenesest polegi - lumehelbed, kullerkupud, vikerkaar, päikeselaik seinal, koera pehme karv, vihmasabin katusel, kevad, keele alla viiv magutoit...
Tütarlapse põhiseisund on lapselikult õnnelik. Tal on vaja põhjust, et olla õnnetu.Paljudel naistel on aga põhiseisund püsivalt õnnetu ning neil on vaja põhjust, et olla õnnelik. Häirivad olukorrad ei vii Tütarlast pikaks ajaks endast välja ning kehva aja möödudes on ta jälle õnnelik.
Jah, kui naine elab läbi mingit kriisi, stressirikast olukorda, siis kaldub ta Tütarlapse elutervest arhetüübist alati välja. See on loomulik - raskete olukordade jaoks on teised arhetüübid - Perenaine ja Kuninganna. Tütarlapsel pole kompetentsi, kuidas raskustega toime tulla.
Eluterve mees astub ideaalis raskes olukorras liigsete emotsioonideta Sõjamehe energiasse, soovides kaitsta Tütarlast, kes naise emotsionaalsuse allikana võib olla üle ujutatud talle stressi tekitanud olukorrast tulenevate negatiivsete tunnetega. Tütarlaps ei oska panna oma emotsioone kõrvale - ta tunneb ärevust, hirmu, kurbust, viha. Meheliku sättumusega naine saab kontakti mehelike arhetüüpidega enda sees, suutes oma tundeid kontrollida ja tegutseda. Mida naiselikum naine, seda rohkem vibreerib ta olukorraga kaasa ja tundleb. Mehe (ning mehelike naisarhetüüpide) silmis sageli põhjendamatult.
Ent kriisi möödudes on Tütarlapsel võime jälle välja tulla nagu päiksel pärast vihma ja tuult. Tulla välja ning rõõmustada, olla jälle õnnelik niisama, ilma põhjuseta. Tütarlapse arhetüübile on omane pageda kehva ilma eest varju. Tütarlapse nõrkadesse variarhetüüpidesse kinni jäänud naine aga ei tule varjust välja ka siis, kui torm üle on, temal on kogu aeg kestev pilvisus ja sombune taevas. Üle võlli läinud arhetüübid aga ei pane tormi tähelegi. Naiivitaril on roosad prillid ees ja need võimaldavad tal uskuda, et taevas pole peaaegu üldse pilvi või kui natukene on, siis need lähevad kohe ära. Keegi ajab nad ju laiali! Amatsoon aga naudib sageli tormi, temale on see loomulik keskkond.
Loovuse allikas naistel on Tütarlapse südames. Loovus annab elule värvi, võimaldab üksteisest erineda, olla unikaalne ja elada ning töötada ainulaadsel viisil. Loomeinimestel on kõigil kontakt oma lapseliku loovusega. Loovus peaks täiskasvanuil käivituma alati, kui standardlahendused ei tööta.
Avatud süda võimaldab Tütarlapsele ehedust. Ta on lihtsalt see, kes ta on. Ta ei näe vaeva teiste järgi sobitumisega, ta on truu oma loomule ega mõtle, kuidas teistele meele järele olla või mida teised temast küll arvavad. Muidugi, see teeb Tütarlapse haavatavaks. 
*
Tütarlaps armastab naerda. 


No vaat, aitab kah! :) See nutta löristamise osa pole eriti huvitav :D
Ehk tuleb Alkeemia lehel veel osi? Eks te hoidke silma peal, kui oli huvitav :)
Ja väike valentinipäevatervitus ;)

Kommentaare ei ole: