Esmaspäev, 21. aprill 2014

Vahepeal

Laupäeval käisime siis VT'le õhukest jopet otsimas.
Otsisime isegi turult, mis oli Vaiksele Laupäevale sobivalt tühjavõitu.
Seppäläst leidsime mõned rõivatükid (täpsemalt lausa 6 tükki - kokku 88 eurot), mille üle meil oli mõlemal nii hea meel :) - aga jopet mitte.

Praegu on palju müügil neid pehmeid puhvis jopesid ja kunstnahast jakke - ja mõlemad on välistatud.
Kõige viimasena vaatasime Kaubamaja lasteosakonda, kus ma olin nõus kasvõi sajaeurose roosakaspunase mantlikese ostma, millel olid krooked krael, varukatel ja pealmisel hõlmal, aga see ei meeldinud VT'le mantlinööpide pärast, mis pole just märkamatud... (ja kodus hakkasin mõtlema, et seljakotiga seda mantlit polekski kanda sobinud, nii et huhh!, hea et ostmata jäi).

No tulime ilma jopeta koju tagasi, kuid hea meel oli, et VT endale lõpuks topeltpüksid sai - et kui ühtedega midagi juhtub, on teised ka olemas. Täna läks ta nendega juba kooli :)

Laupäeval oligi juba väga soe ilm, ning paksu jopega ei kannatanud olla. Tassisime mõlemad oma jopesid käes, VT'l oli seljas kaks lühikese varukaga pluus ja sall. Ikka sai külma - eile olid põsed punased ja hirmus nohu terve päeva. Minul oli kampsun ka seljas ja minuga on kõik korras. Tavaliselt on nii, et kui mina olen jopega ja VT on õhukese pluusiga, siis ta ikkagi haigeks ei jää. Ta kannatab hästi tuult ja külma. Aga sel aastal on ta end hästi palju pooleldi tõbisena kooli vedanud ja see, et ta end välja puhata ei julge, on kohe tervisest näha. Ta on märgatavalt nõrgem. Ta on tänulik ja rõõmus, et ma lubaksin tal alati koju jääda, kuid läheb ikka. Samamoodi täna. Tema väsimus on näha ka õppimisest - eile palus ta minu abi ajalooküsimustega, mis olid nii lihtsad, et...
Ütlesin talle, et kallikene, kui sa oled nii haige, et pea ei võta, siis palun jää koju ja puhka.
Aga tema võtab kanget nohurohtu (Actifed - kui see ka ei aita, siis võtame selle nina maha! - mäletate?) ja läheb ikka.



Eile hommikul oli mul Facebookis sõbrakutse sellelt poisilt, kellega ma käisin sel ajal, kui me Mehega tutvusime. Oeh, eks ta ka on nüüd vist juba üle 40 :D

Noh, mu püsivamad lugejad juba teavad, et mul on FB sõbralistis ainult sugulased ja muud sellised - tegelikult isegi mitte minu pärast, vaid nemad näiteks ei taha, et ma nende (laste) pilte jagan inimestega, kellega ma nii lähedalt ei suhtle, et käiksin nende pulmades või läheksin matusele... Mu vennale ei meeldi isegi see, et meie Ema Õde näeb tema lapsi, ja üldsegi mitte sellepärast, et tal oleks midagi meie tädi vastu, vaid lihtsalt põhimõttest - suhtlemine käigu silmast silma (nii jääb illusioon kontrollitavusest?).

No mina vastasin suht stambi järgi:
Allo-allo! Kuule, sain Sult sõbrakutse, aga tead mis - mul see sõbralist on nagu rohkem isiklike teemade jaoks (nagu kuidas mu kõht läbi käib ja mis värvi olid mu tänahommikused väljaheited ) ja sinna ma liidan ainult inimesed, kellele ma nagunii kõike räägiks, kui nad end ainult kätte annaks  Loodan, et mõistad!

Tema vastas:
Ma usun, Sa tead - osates mäletada aega, millal me suhtlesime ning liites sinna aastad, mis olen veel pärast seda lahtiste silmadega ringi käinud - et olen tänaseks (korrektne oleks muidugi öelda "arvan end olevat") tark, elukogenud ja kaval nagu mäetroll. Üheks selle väljenduseks pean oma Facebook-i kontot, mida arendan teadlikult kui disaintööd. Kui kutsun Sind oma sõbralisti kaunistama, aga Sina räägid mulle väljaheidetest, siis on muidugi selge, kui erinevad on meie vaated maailmale ning mida kumbki meist peab tähtsaks. Edu meile mõlemile omi radu kõndides:)

No harm done, ma arvan :P
Ükskõik milliste verbaalsete vahenditega, aga peaasi on konkreetne olla! :)



Aga täna nõustus Mees lõpuks juuksurisse minema...
Meil on kodu lähedal ka kaks juuksurit, aga tema tahab kindlasti kesklinna minna, vanasse harjunud kohta.
Arvan, et jätan ta sinna järjekorda ja jooksen, toon VT'le kangapoest käsitöötunni tarvis paksu villast riiet.


Laps, kes endale valmisriiete poest midagi meeldivat ei leia, peaks käsitöötundides erilise hoolega kõike tähele panema, sest ilmselt tuleb endale ise riideid tegema hakata varsti! :D

Täna läks ta kooli minu vestiga, sest talvemantli jaoks on tõesti liiga soe...

Õnneks mul on õhem jope ka - hetkeks kahvatasin, et pean ta koolist ära ootama enne kui Mehega linna sõidame...

Kommentaare ei ole: