Laupäev, 12. aprill 2014

Enam igavamaks minna ei saa

Blogimine mõjub teraapiana, mulle küll, aga kuna ma pole praegu vaimselt oma tippvormis, siis hakkan lihtsalt kirja panema oma argipäeva-askeldusi :D

Blogistatistika on näidanud lugejate kasvu viimastel kuudel...
Nüüd püüan näidata, et pole siin blogis põnevat midagi! :)

Igatahes,
täna (laupäeval) tõusin ilusasti kell 6, loputasin näo ja suu ja tegin juba õhtust maha jäänud joogamatil 12 päikesetervitust. Seejärel võtsin lonksu mandliõli, et teha seda viimasel ajal taas kuulsaks saanud ajurveeda ravimistraditsioonist tuntud mürkide kaotamist. Et hoiad õli 20 minutit suus ja siis sülitad välja. Alla neelata ei tohi, sest idee poolest peaksid seal sees olema need mürgid, mis keele kaudu organismist õlisse imenduvad. Väidetakse, et mürkide vähenemisest annab tunda parem hingeõhk ja hambaarstid (mõned, kusagil) on kinnitanud, et igemete seisukord igatahes küll paraneb. Noh, ma otsustasin, et teen kuu aega ja vaatan, kas näen mingeid tulemusi. Täna oli alles kolmas päev.

Õli suus istusin mediteerima. Ei õnnestunud see mõtete väljalülitamine kohe sugugi.
6.45 sülitasin õli veetseesse (kraanikaussi õli sülitada pole torudele hea) ja pesin hambad.
Siis tegin 7.30ni joogat, lühike savasana ja soe sidrunivesi meega. Püüan kohvijoomist maha jätta.

Vaatasin üle Facebooki, kirjutasin sõbrannale kirja ja tänahommikuse blogipostituse.
Läksin Feedlysse ja lugesin läbi paar Telegrammi artiklit ja juba tuligi VT.
Võtsime endale külmkapist 400 milliliitrised maasikajogurtid ja jutustasime natuke aega, aga 10 minutit pärast sööki hakkas mind vaevama kohutav unisus! Vabandasin VT ees ja keerasin veerand üksteist uuesti tuttu. Tahtsin vaid veerand tundi tukastada, aga soov kohe-kohe tõusta ei lasknudki mul korralikult uinuda, nii et tiksusin poolunes kella kaheteistkümneni.

Siis kiiresti kiiresti riided selga, juuksed sirgu ja nägu pähe.
Majapidamistöödest oli täna vaja tolm pühkida ja nädala pesu triikida. Kui ma triikisin, luges VT mulle ette oma vabal teemal kirjutatud kirjandit. Teemaks valis ta "Untsu läinud sünnipäevapidu" või midagi sellist, ja rääkis see ühe tüdruku 16. sünnipäeva peost, kuhu keegi tõi alkoholi, mis tegi pidulised uimaseks. Ma mõtlesin, et issake, peab see laps mulle kogu aeg häbi tegema?, :D aga VT'le ma ütlesin, et hästi kirjutatud ja intrigeeriv lugu, aga kas kirjand ei peaks mitte arutlev olema? Tema oma on jutuke!
Sellepeale teeskles VT nutmahakkamist, ja mina ütlesin kohe, et oh, küllap see sobib ka, kuna teile veel pole kirjandi kirjutamist õpetatud.
Ee, jah, ma ei talu stseene hetkel...

Kui triigitud, hakkasin tegema lõunasööki. Kahjuks oli normaalse suurusega poti sees eilne borš ja ma sain keeta vaid väikese koguse riisi. Õnneks, jällegi, Mehele meeldibki pigem borš kui taimetoit riisiga. Riisi kõrvale hautasin porrut, suvikõrvitsat (baklažaan on parem) ja seeni; maitsestasin kahe küüslauguküüne, sojakastme, soola ja natukese ingveriga, pluss vesi ja maisijahu. Mulle hirmsasti maitses! VT'le üldiselt ka, aga talle ei meeldi suvikõrvitsa ega ka baklažaanitükid.

Mehele tuleb serveerida ihutoitu koos vaimutoiduga :)
Olen nii rõõmus, et ta saab lugeda! 


Pilla-palla söögilaud - hea, et hamstrid ka veel siin ringi ei jookse :D



Olin just söömist lõpetamas, kui helistas Vend R. Tal oli just naisega stseen olnud. Naine (Z) kahe väikse tütrega oli Põhja-Eestis, kodus - vend aga uues, Lõuna-Eesti kodus ehitamas. Z oli palunud vanaisal korra suuremat (alla 2 aastast M'i) piigat vaadata, aga vanaisa oli end unustanud ja internetti süvenenud, M aga hakkas või ja päevalilleseemnetega kokkama. Ui seda mögla, mis ära koristada tuli. Vend lootis minult veidi meelekergendust, aga mina rääkisin reedel saadud kohtupaberitest.
Selgus, et Vend ei teadnud Mehe kohtussekaebamisest midagi.
Ma ei tea, mis sugulased need mul on, et nad tagaselja minust ei räägi ja mina pean kõigile eraldi seletama, mis kamm mu elus toimub :D
Üks sugulane tegelikult räägib, aga tema ei tea midagi :D, mõtleb ise välja.

Pärast pooletunnist telefonikõnet läksin poodi. Mees tuli mind esikusse saatma ja kalpsas ikka nii imerõõmsalt ringi, mingeid laulukesi lauldes. Kallistasin teda ja ütlesin, et hea on näha, et tema pole masendusse langenud ja vabandasin, et mina olen viimased päevad niisugune munas kana olnud.
Mees veenis mind mitte muretsema, et sellest ei lähe ju midagi paremaks, ja et meie pole midagi valesti teinud, ja ütles, et tal õnnestus just teenida 1000 eurot.
Whaat?
Jah, talt telliti midagi suuremat, ja erinevalt tema praegusest põhitööst, mille puhul ma iga päev ei suuda uskuda, et ta seda suudab teha (sest ta ei räägi väga hästi - kuidas ta siis ühe näpuga kirjatööd teeb?), siis see on selline asi, millest ma tean, et ta suudab seda teha :)
Leping on tehtud ja töö võib alata.
1000 eurot on sama hästi kui kotis.
Saame selle kenasti riigile kinkida :D

Poe-arve oli 10,06 eurot. Sellest 2,94 toit (leib, kaks 400 ml jogurtit ja lastevorst) ning 7,12 muud asjad (plokk pabertaskurätte, pakk pesukaitseid, tuutu vatipatju ja pakk teeküünlaid). Poest läksin üle parkla solaariumisse. Päevitasin 7 minutit ja see läks 1,80. Solaariumist ära tulles taipasin, et mu peavalu ei taha sugugi järele jääda, vaid läheb üha tugevamaks. Otsustasin kodus kohe tabletti võtta.

Kodus läksin duši alla, kell 4 tulin välja ja lugesin ajalehte. Mulle meeldis Malle Pärna jutt:

Meie president, kes on teatavasti ametlik riigipea, ütles välja, et ta pole rahul oma riigi kodanikega, kes pole rahul valitsusega. Ta nimetas neid virisejateks.
/.../
Peaaegu iga päev ilmub kusagil ajalehes või portaalis mõni valusalt kriitiline artikkel, kommentaaridest rääkimata. Aga poliitikud jätkavad oma seltskonnamängu, nagu poleks midagi juhtunud, ja laulavad oma edulaulu rõõmsasti edasi. Rahvas on mõistmatu, alusetult nõudlik, kadedalt kriitiline. Poliitikud on kõik õigesti teinud. Eesti on edukas riik.
/.../
Piinlik oli vaadata presidendi vastuvõttu, kõiki neid inimesi, kes tunnistasid oma kohalolekuga, et Eestis on kõik korras. Normaalne. Ei ole, kullakesed!Noored elujõulised inimesed põgenevad siit, koos oma lastega, muide! Nendest ei saa kunagi Eesti maksumaksjaid. Hinnad ja maksud on meil kujundatud suurema sissetulekuga inimeste järgi, aga enamik inimesi elab sissetulekutest, mis on kaugelt alla nõndanimetatud keskmise. 
Tundub, et riigikogulased on vägisi oma kohtadele kinnistatud, neid on vaja igasugu lisakompensatsioonidega turgutada, nii et ühtpidi oleks justkui kõrgepalgalised, aga teistpidi hoopis ülalpeetavad. Aga madalapalgalised peavad ise kõik oma lisakulud kinni maksma. Toetada tuleks ikka nõrka, mitte tugevat. 
/.../
Ma ei virise. Ma armastan oma kodumaad ja mul on valus vaadata eesti rahva hävitamist Eesti riigi poolt.




Kella 5 paiku tuli VT - ajasime juttu ja sõime ära 3 banaani - tema 1, mina 2.
Ja jälle tuli mul pärast sööki kohutav uni peale.

Ärkasin veidi enne seitset, imestasin ja kurvastasin natuke, et trenn ja jooga jäid tegemata. Tablette polnud võtnud ja pea ikka valutas. Mõtlesin, et see võib olla ka sellest, et püüan kohvijoomist maha jätta. Ja sellest küllap ka see kohutav uni!? Võtsin 3 * 500mg paratsetamooli ja tegin omale tassi kohvi. Keetsin uue portsu riisi ja sõime riisi sellesama seene-suvikõrvitsa-porruvärgindusega. Ikka veel oli jube maitsev! :)

Kell kaheksa panin osa oma päevast kirja ja pesin hambad, istusin pool tundi meditatsioonipadjal ja piilusin küünalt, aga vaid hetkeks sain pihta õigele tundele.

Kell 9 tuli jälle VT, kell 10 kirjutasin oma päevast siia, aga ei saanud valmis. Hakkasin unetabletist, mille ma ka enne seitset sisse võtsin, uniseks jääma. Lugesin veel natuke Daily Maili ja 22.15 läksin magama.

Isver, kui pikk päev.
Natuke kahtlane, kas ma jõuan iga päev seda kõike kirja panna........ 0_0