Snoob

Nagu ma loodetavasti maininud olen, on minu noorema venna (veel nooremas) naises tublisti austraalia aborigeeniverd. Ta ise nimetabki ennast aborigeeniks (õieti ta ütleb "we, aboriginal people..."). Ilmselt pole tänapäeva aborigeenid enam lühikesed ja jässakad, sest Z on minust mõned sentimeetrid pikem ja väga ilus. Ma ei tea, kas nahavärvis erinevusi on, aga Z on küll ilusa rõõmsa pruuni nahatooniga. Pärast sünnitust oli ta kahvatu. Lapseke aga on neil nüüd 1 aasta ja 1 kuune, ning näeb välja nagu tavaline eesti laps, ainult silmad on tohutult suured, kõik ütlevad seda ja Z imestab, et kõigil 'aboriginaalsetel' titadel on sellised silmad.


Praeguse seisuga 'aboriginaalsed' austraallased valgetega eriti ei segune ja elavad oma linnakestes või linnaosades. Kui valged Austraaliasse tulid, olid aborigeenid loodusega sõbrad ja homse päeva pärast ei muretsenud. Kui kõht läks tühjaks, mindi välja ja korjati midagi hamba alla. Kui keegi jäi haigeks, mindi välja ja korjati rohtu. Kui midagi vaja oli, siis meisterdati. Kuid suurema osa ajast tšilliti niisama.

Kuni 1960ndate aastateni peeti aborigeene võrdseteks loomadega. Siis laiendati inimõigused ka nende peale ja mõistetavas süü- ja häbitulvas paigutati aborigeenid elama valge inimese majadesse ja asuti neile koolitarkusi ning sotsiaaltoetusi jagama. Kuid oma vanast eluviisist eraldatud, võõras linnakeskkonnas need looduslapsed seni veel kohanenud pole. Valdav osa täiskasvanud aborigeenidest ei käi tööl. Mehed saavad töötu abiraha ja naised lasteraha, sest lapsi saavad nad endiselt küllaltki palju ja küllaltki varakult.

Päevad mööduvad meestel semudega marihuaanat suitsetades ja õlut juues, naistel üksteisel külas käies ja mitmekesi üksteise lastel silma peal hoides, kuid ka naised joovad ja suitsetavad 'rohtu'. Väga tavaliseks meelelahutuseks on ka kasiinod.

Valged inimesed ja nende elulaad pole seni aborigeenides mingit usaldust äratanud ja vanemad ei tunne erilist huvi selle vastu, kas nende lapsed kooli lähevad või jäävad kusagile linna peale tolgendama. Väga paljud lapsed teevadki koolist poppi. Juba lapsena on neil selge, et nemad tööle ei lähe ja nad räägivad, et kui nemad hakkavad riigilt raha saama, siis ostavad nad seda-ja-toda. Pole kombeks lastelt küsida, kelleks sa tahad saada? Nagunii ei saa kellestki kedagi :p

Minu vennanaine oli elanud aasta ühe valge pere juures, kust ta keskkooli käis - mis oli tavatu - ja tema otsustas, et tema tahab kindlasti minna tööle ja meest, kes ei joo ja teeb kõvasti tööd. Kuna see otsus temas tasapisi juuri ajas, muutus ta aborigeenipoiste lähenemiskatsete suhtes üha vastakamaks, kuni linnas hakati rääkima, et Z peab ennast teistest paremaks ja ootab valget meest. Teda nimetati ka rassistiks. Jah, kui sa tahtsid meest, kes käis tööl ja ei jooks päevad läbi, siis see põhimõtteliselt välistas aborigeenipoisid.

Kui mu vend temaga kohtus, töötas Z raamatukogus. Vend läks kasutama raamatukogu internetipunkti. Z rääkis, et kui ta mu venda nägi, siis oli see poiss nagu tema unistustest välja astunud :D Lõbus ja lahke Z meeldis kohe ka vennale ning nad leppisid kokku, et kohtuvad õhtul rannas. Ülejäänu on ajalugu :)


Nagu segastel aegadel ikka juhtub, on aborigeenid kaotanud oma varasemad tarkused ja loodusega kooselamise oskused.

Z rääkis mulle uudiseklipist, kus poekaamerast oli näha, kuidas aborigeeni naine ehmunult riiulite vahelt välja sööstis, kätel teadvusetu kaheaastane laps, kellel olid seljas vaid mähkmed, kuigi austraalias oli talv (13 kraadi sooja) ja lapse ühe valge abielupaari ette torkas, et need aitaksid. Valge naine hakkas last raputama arvates, et see on midagi kurku tõmmanud. Ta kobas tal sõrmega suus ja keerutas teda nii ja naapidi. Mees rapsas kassalindi tühjaks, pani lapse sellele ja hakkas teda elustama. Samal ajal kutsusid poetöötajad kiirabi. Uudiseklipis öeldi, et lapsel oli palavik üle 42 kraadi ja ta langes poes koomasse. Ema aga ei osanud teha midagi muud, kui lapsel riided seljast võtta, kuna laps oli tuline. Õnneks jäi see laps ellu.

See ongi kõik, kuidas aborigeenid oma lapsi tänapäeval ravivad - kui nahk on külm, siis riideid juurde, kui nahk on tuline, siis riideid vähemaks. Valgete vastu neil nii palju usaldust pole, et haiglasse sõita. Ka rasedad reeglina lähevad haiglasse vaid sünnitama, kuigi on lausa selline minibuss, mis sõidab mööda linna ringi ja rasedaid aborigeenitare haiglasse läbivaatusele meelitada püüab.

Minu vennanaine on väga rõõmus ja seltskondlik noor inimene ning minu vennal on küll arvamus, et ta võiks rohkem kodus tööd teha :D ja ettenägelikum/hoolikam olla, aga oma rahva hulgas peeti Z'd snoobiks, kuna ta hindas haridust ja elukutse omandamist.