Hei! :)

Eelmisel korral kirjutasin oma vennanaisest ja tema kultuurist - nüüd on järg Õe peika ja India käes :D

Kõigil, kes vähegi on reisimas käinud, on jäänud mulje, et pisikesed tõmmud mehehakatised muust ei unistagi, kui et saaks 'valge naisega' abielluda ja temaga Taevamannamaale mõnnatama sõita. Egiptuse poekeses kuuled juba kolmanda lausena, et mõni mees on sinusse armunud ja tahab abielluda, sest sina oled tema elu armastus.

Noh, jõukates ja traditsioone hindavates peredes nii pole.
Pulmad liidavad suguvõsasid ja inimesed tahavad teada, kui lugupeetud, rikas ja usklik abikaasa perekond on. Inimesed ju räägivad üksteisest ja iga pere soovib, et temast räägitaks hästi - ja jah, see on väga tobe, aga paljud soovivad, et kadedusega.

Minu õe peika on hindu ja just sellisest traditsioonidega suguvõsast pärit, kuid tema vanemad õnneks on küllaltki vabameelsed. Pereisa on juba üle 40 aasta töötanud moslemite maailmajaos, Dubais miski pangaspetsialistina. Selge on see, et perekonna majad ja maad on kõik Indias, sest Araabia Ühendemiraatides saab maad omandada ainult moslem. Kui sa oled kohvikujärjekorras, siis suvaline 'pärismaalane' võib hindudest ja muudest ette tulla, sest see on TEMA MAA, ta ei pea järjekorras seisma, et Oma Kohvi saada. Hindud ja mumuud 'afrikaanid-asiaanid' on seal ainult palgalised, teenindajad, ükskõik kui rikkad nad on. Õe peika J räägib, neid töötegijaid on Dubais mingi 90%, 'päriselanikud' ise saavad oma majad riigilt ja rahad ka erinevate süsteemidega, tööd nad tegema ei pea, kui ei taha...
Sellise huvitava elukoha tõttu on J pere veidi vähem kriitiline ja nõudlik pruudikandidaatide osas, kuid kolm aastat hoidis J mu õe olemasolu oma pere eest saladuses, sest kui oleks tulnud välja, et ta elab kokku 'uskumatu' naisega, siis oleks see võinud ära rikkuda tema noorema õe võimalused väärika mehe leidmiseks, sest veidi kaugemad sugulased (ema-isa õed ja vennad) nii sallivad pole.

Nüüd aga pandi õde mehele. See käis nii, et pere andis teada, et otsivad peigmeest. Endast andsid teada pered, kellel oli pakkuda peigmehekandidaat. Vanemad kohtusid, vesteldi, tehti valik ja kahe kuu pärast abiellusidki kaks võhivõõrast noort inimest.

Ma arvan juba ammugi, et abielude korraldamine sel moel pole sugugi halb asi. Oluline on kasvatada noored abielukõlbulikuks - küll abielu siis õnnestub. Mu Õde ütleb, et kõik hindu mehed-abikaasad, keda tema tunneb, on tohutult hellad ja tähelepanelikud ja armastavad. Nad teevad asju, mida meie kultuuris isegi naised ei tee, nagu uurivad naiselt õhtu jooksul, kas tal on mugav, kas ta tahaks tekki/valgust/teed?, vaatavad, et naisel oleks sall, kui õues on jahe, kui maiuspalad jaotatakse pooleks, hoiavad oma poolest veel naise jaoks alles. Nad võtavad täie tõsidusega seda, et neil on nüüd naine ja nende ülesanne on seda naist hoida ja ta õnnelikuks teha. Selle jaoks sai käidud koolis ja omandatud eriala, staatus ja hea nimi - et saada võimalikult 'hea' naine. Happy wife = happy life. Naised on muidugi sama hoolitsevad ja pehmekesed.

Õe Hindu rääkis, et tema noorem, äsjaabiellunud õde oli küllaltki kõva iseloomuga tüdruk ja pere oli veidi mures tema kohanemise pärast perenaise rolliga. Kuid nüüd, kuu aega hiljem olevat vastse abikaasa õrnus, leebus ja teenimisrõõm ka tüdrukut ennast muutnud ja ta kõlab skype's õnnelikumana ja rahulikumana/pehmemana kui iial varem :)
Yay! :)

Nüüd, kus see Hindu noorema õe abiellumisplaane enam kahjustada ei saa, teavad Hindu sugulased ka minu Õe olemasolust. Hindu on 33 aastane ja võibolla sellepärast oli tema ema lausa rõõmus - võibolla ta juba kartis, et Hindu jääb üksi või on homoseksuaalne - ja saatis Õele kingituseks kalli sari. Seepeale tõusis sõprade hulgas kõvaks teemaks Hindu ja Õe abiellumine.

Õde ütleb, et Hindu kohtleb teda nii aupaklikult ja hellalt, et tal poleks midagi abiellumise vastu. Paraku on asjalood nii, et Õel poleks midagi ka lahutamise vastu, kui nende meeled ja südamed elu jooksul peaksid lahku kasvama. Hindu jaoks aga oleks lahutus katastroof. Seda juhtub, kuid suguvõsa silmis oled sa seepeale igavesti luuser ja mitte ükski hea perekond ei anna oma tütart sulle enam naiseks. Kui tahad siiski perekonda (ja igalt ilmalikult mehelt oodatakse perekonna loomist), pead leppima teisejärgulise - lahutatud või lesestunud naisega. Lesestumine mehe mainele ei mõju, lahutus aga küll - naise puhul on mõlemad halvad. Ühesõnaga - kui Õde Hinduga abielluks, siis peaks ta olema kindel, et ta soovib temaga tõesti elu lõpuni elada. Tema ei kaotaks lahutusega mitte kui mitte midagi, Hindul aga on palju kaotada.

Tõmbasin omale telefonisse Skype ja oleme nüüd Õega iga nädal paaritunnise kõnemaratoni teinud - pilti me ei kasuta, et ülekannet mitte aeglaseks ja hakituks teha, aga hääl tuleb mõnikord nii ilusasti üle nagu helistaks siitsamast Eestist... Ootan põnevusega, millal ja missuguse otsuse nad teevad, sest praegu on sõprade-sugulaste poolt pisuke ootuse-surve nende peal.
Kui imelik oleks, kui lähebki nii, et vend tõi endale naise Austraaliast ja Õde võtab kätte ja abiellub Austraaliasse... - loodus ikka tühja kohta ei salli :)