Update

Elu on olnud nagu magus, paks ja kuldne vurrimesi :)
Kõik on mõnus!
Mu pere ja sugulased on äkitselt otsustanud, et kõige tähtsam on olla nunnu - nii et kõik võtavad aega, et kõigile ilusaid asju öelda ja muidu teiste üle valvata. VT on hakanud mulle kümneid pisikesi komplimente päevas tegema, ja kui ma teen nalja, mis talle väga meeldib, siis ta naerab oma isu täis ja 'viskab viis' (gives me high five - kuidas seda eesti keeles öeldaksegi?), et 'hästi paned', emps! :D Ta on mulle isegi välimus kohta ohtralt komplimente tegema hakanud - varem ikka ainult noris, ja mitte just vähe :D...
Ka Mees on lihtsalt lõputult armsake olnud. Äkki hakkab vanaks jääma? Näiteks käib nüüd tema minu käest küsimas, kas ma ei tahaks temaga koos  jalutada, kui tal kusagil vaja käia on. Vanasti olin ikka mina see, kes teda kaasa kaubelda üritas - tema aga ei jaganud matsu ja kui ta üldse nõusse jäi, siis pakkus, et käib ise ära :D, et siis me ei pea mõlemad oma aega raiskama selle käigu peale :p

Viibisin juunis ka pool kuud maal. Seal oli imerahulik, iga tegevuse vahel olid paaritunnised puhkepausid ja söögilaua taga istuti poolteist tundi, aeg-ajalt võeti midagi juurde ja vesteldi maast ja ilmast. Samas oli ka tegusamaid talusid, kus traktorid veel südaöösel aiamaal müristasid - hein tuleb ära teha, kuni ilm on ilus.
Maal oli minu põhifunktsioon olla vennanaisele seltsiks. Ma usun, et ta on kõige armsam ja lahkem inimene, keda mina kohanud olen. Lisaks on ta niiiiiiii naljakas :), eriti kui ta oma austraalia-aborigeeni-aktsenti hakkab tegema. Ta räägib, et austraallased räägivad väga laisalt, aga eestlased lihtsalt ei saa temast mitte midagi aru, kui ta ei häälda võimalikult selgelt. Ja kui ta koju helistab, kurdavad sugulased-sõbrad tema veidra fäänsi aktsendi üle :D, nagu ta püüaks neist peenem olla. Nagunii pidasid kohalikud poisid teda veidi snoobiks... ja rassistiks, sest paistis välja, et ta ei taha kohalikku töötut aborigeenikaaki. See oli tõsi, räägin sellest kunagi lähemalt. Mulle tundub, et varahommikul mu arvuti püsib veidi pikemat aega 'ärkvel'.
Rõõmu tegi, et ka vennanaine Z ütles, et minu tuba on nagu 'sanctuary' - püha pelgupaik -, ja kui tema on minu toas, siis tundub talle, nagu see oleks tema sanctuary ka. Nii armas ja tore, eks!? :) Ja ta ütleb, et tema meelest olen ma läbinisti 'angelic' - mul olevat isegi 'angelic voice'. Nuh, armas ju! :)

Muide, sain teada, et Z ema on 39 aastane, nii et olen tema emast vaid 4 aastat noorem, haha!
Aga ikkagi küsiti mult mõned päevad tagasi Prismas ID-kaarti, kui Mehega viina ostsime - tema läks kaupu kotti laduma ja mina jäin maksma. Olin nii üllatunud, et algul ei liigutanudki, kokutasin lihtsalt, et hee, hmm, ma olen 35 aastane, kas te ... tõesti ... tahate ... kaarti näha? Kuni müüja kaarti uuris, märkasin, et inimesed kassajärjekorras on moodustanud sellise kaldus rivi, kust kõik mind ilusti nägid (haha!) ja enamik neist naeratas mulle armsasti vastu :)
Tegelt on mult igal suvel kaarti küsitud, kuid millegipärast olin kindel, et nüüd olen piisavalt suureks saanud ;)

Isa on oma seljaga hädas. Nüüd lõpuks ostis mingi seljavenituspingi - loodan, et see aitab. Ta on ka nii põikpäine, et ei taha eriti uusi asju proovida - olen korduvalt pakkunud elektritekki ja seda... imelikku selgroovärki, mida teleturus ikka promotakse. Kurb oli vaadata, kuidas ta juba pool tundi enne õhtust kastmist näost ära vajus ja ohkama hakkas. Kui ta oli mulle kastmissüsteemi kätte näidanud, siis meie Z'ga kastsime niks-naks ära, polnud mingit väsimise-muretki. Aga ka isaga istusime õhtul koos teleka ees, hoidsime käest kinni. Mulle meeldib, kuidas vanadus paneb inimesed lähedust hindama ja teeb nad mittekiirustavaks.

Ja isegi pr Emaga olen kaks viimast korda väga sundimatult sama laua taga istunud. Ilma veinita seda siiski ette ei kujuta, aga jah, kuniks jätkus veini, jätkus ka juttu ja nalja - eks isa oli puhvriks vahel...

Nii et jah, kuidagi soe ja mõnus on olnud...

Võibolla läheb maailm üleüldse praegu tasapisi ilusamaks - mulle tundub, et inimesed on küll sel suvel väga ilusad. (Inimeste all pean tegelikult silmas naisterahvaid :D). Vanasti ma ikka märkasin sobimatu miniseeliku ja nabapluusiga paksukesi, või siis häirisid mind liibuvate sääreosadega teksased, mis enamikule ei sobinud ( minu meelest) ja mähkme  haaremipüksid - nüüd aga tahaks ühe jalutuskäigu jooksul mitmele inimesele öelda, et ta on lihtsalt imeilus. Mulle tundub, et sel aastal kantakse rohkem kleite, nii mini- kui maksiversioone. See on väga ilus!

Jalutamas käies olen väga nautima hakanud ka oma lihaseid :D, ma tunnen neid, tunnen, et olen tugev ja terve inimeseloom :D

That's about it! :) Sain selle kõik ühe jutiga kirja ja arvuti ei haisegi veel põlemise järele! :)