Filmiõhtu

Mõtlesime Mehega, et hakkaks õige kord nädalas midagi televiisorist üheskoos vaatama. Reeglina vaatab tema telekat elutoas, kus on tema kontorinurgake, mina aga magamistoas - nii et ühist kaasaelamist ühelegi telesaatele või filmile pole.
Ja kuigi meil on palju ühiseid lemmikraamatuid, on meil väga vähe ühiseid lemmikfilme :D - siin on meie maitsed väga erinevad. Tema vaatab ajaloolisi seiklusfilme ja põnevikke, ka õudust, mina pean esimesi igavaks, teisi liiga põnevaks ja kolmandaid talumatuteks. Mina vaatan põhiliselt draamasid, mida tema peab igavateks :)


Aga ma mõtlesin, et küllap on meie plaadiriiulitesse kogunenud üht-teist, mis teiselegi huvi pakuks. Täna oli film minu valida ja ma valisin filmi " A Love Song for Bobby Long", kuna seal on joodikuid ja kirjandust :D, arvasin, et talle võiks meeldida hoolimata sellest, et Ameerika filmi kohta kulgeb lugu väga aeglaselt ja ilma üllatusteta.

Tegin filmivaatamise ajaks suure hunniku juustu ja suhkruga ahjusaiu (st osad juustu, osad suhkruga), aga minu heameeleks oli Mees nõus, et sööme neid enne ja pärast filmi, aga filmi ajal mitte - muidu läheb liigseks krabistamiseks ja nihverdamiseks.


Pildike ka minu tillukesest köögist - vähemalt see osa, mis mahub kaamerasilma ette, kui Mehe koha peal istuda ja ahjusaiu oodata.
Köök näib alati sassis, kuigi igal asjal on oma koht... No söögi valmistamise ajal pole sassis köögi pärast mõtet põdeda ka... Vaat, kui hommikul kohvi lähed tegema ja köök on veel eilsest saadik sassis - siis on küll kole..., aga meil nii pole, sest Mees teeb endale tavaliselt veel 11-12-paiku õhtul teed ja koristab siis viimasedki laokile jäänud esemed-purud ära ja kui on musti nõusid, siis peseb needki puhtaks.




Ja Mees jäi selle filmivalikuga rahule - naeris päris palju ja mõnuga, samas ei kippunud ta tõsiste kohtade peal nalja viskama, nagu ta igavlemise puhul ikka teeb...
Nii et esimene filmiõhtu läks korda..., näis, mis järgmine kord saab - siis valib filmi tema :D
Ma tean, et ta õudusfilmi mulle ei vali, aga raske saab tal olema küll, sest kui ta liiga põneva filmi valib, siis ma panen pidevalt pausile ja küsin, kas ta ikka pääseb ja kuidas ta pääseb ja kes tegelastest filmi lõpuks ellu jäävad ja kuidas keegi sureb ja kes ja miks on kogu selle asja taga - kui mul neile küsimusele vastuseid pole, siis ma mingist hetkest ei julge edasi vaadata, vähemalt samal päeval mitte... :D Otse telekast ma üldse põnevusfilme ei vaevu vaatama, sest neis krutitakse sageli pinge vahetult enne lõppu nii üles, et isegi hääletu peal vaatamine ei aita --- ma vahetan kanalit ja jõuan tagasi, kui kõik on läbi ja mõnikord ei saa ma isegi seda teda, kes kogu sellest kambast siis 'paha' oli... ja MIKS? Nii et mõttetu! Seda põnevam on, mis filmi Mees valib :)...