Kolmapäev, 17. jaanuar 2018

Ülejuttu




Ma ei suuda ise ka ära imetleda, kuidas kõik mu vaimsed otsingud on lõppenud lihtsalt sellega, et hakkasin autentsusele tähelepanu pöörama. Mitte, et ma ennast vaimsusele sulgenud oleksin, aga need jutud tulevad boonusena :)

Tuleb välja, et kui sa austad oma kõhutunnet, siis ei teki neid asju, mida peab muusika, pranayama, meditatsiooni, vabastava hingamise, massaaži, punktmassaaži, nõelravi, muusikateraapia, mudrade, mantrate, loitsude, palvete, inglite ja ükssarvikute, kristallide, võlukeppide, nõiavitste, sauna, indiaanitelkide, sütel kõndimiste, filosoofia, affirmatsioonide ja mille iganes muu abil 'ravima'.

Lahendus meie kõigile hädadele on nii lihtne - kompromisse tegemata väljendada ja elada enda tõde - ja samas kasutuskõlbmatu, sest süsteemi sees elamisest ei tuleks mitte midagi välja, kui me enesetundest lähtume oma otsustes. Ühiskond püsib kokkulepetel. Kui sa tahad olla autentne, ei saa sa kokkulepetest alati kinni pidada.

Nii me siis teeme, mis näib olevat vajalik, ja seejärel otsime-otsime-otsime ja katsetame-katsetame-katsetame asju, mis võiksid meie enesetunnet ehk paremaks teha. Õnnega on koos need, kes tõesti leiavad meetodi, mis töötab igal kellaajal ja igas olukorras, aga suurelt jaolt ja paljude inimeste jaoks on hea juba see, et nad ise näevad, et nad püüavad ennast aidata ja armastada. See tõesti on ka oluline!

Kompromissitu autentsus on see asi, mis minu puhul on hästi vinged tulemused toonud, varem olen ainult antidepressantidega nii eksimatult selged tulemused saanud - muidu on tulemuse juures ikka põhikomponendiks lootus ja teadmine, et olen enda heaks midagi ette võtnud :D. Ma usun nüüd, et autentsus on suurepärane abivahend igas olukorras. On kurb, et ma ei saa seda kõigile soovitada, sest kui valime legaalsetest ja sotsiaalsetest kokkulepetest kõrvalehoidmise, võivad kannatada meiega seotud inimesed, eriti meie lapsed. Mul endal tööl mittekäijana see võimalus on ja ma näen, et autentsusest võib kiiresti saada inimese elu tihedalt läbiv raamistik, mis ei jää ühestki otsusest ja hingetõmbest kõrvale, sest see tõesti töötab ilmselgelt ja ilma ühegi erandita meie kasuks.

Meie kõigi sees on olemas oskus oma elu õnnelikuna elada, kuid meid on õpetatud seda ignoreerima, sest me peame elama ühiskonda sobitudes ...

Ma mõtlen sellele, et mõnel inimesel võib tulla mõte olla autentne sel määral, et ta tunnistab iseendale, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb, kuid käitub edasi tublina, nagu vaja. Võibolla on nii, et autentsus ei sobigi osale inimestest nii hästi nagu mulle tundub ..., kuid eespool toodud näite korral mina näen, et endale oma tõelisi tundeid tunnistades hakkab inimene küllaltki lühikese aja pärast mõtlema, et kui talle need-ja-need asjad tõesti tegelikult ikka üldse ei meeldi - kas ta peab ikka neid asju tegema, kulutades oma kallist elunatukest (mis on mõeldud eneseteadvustamise kaudu arenemiseks) näitemängu peale? Mulle endale tundub, et autentsuse poole liikumine on asi, mis kindlasti võtab terve käe ja kogu keha koos naha ja karvadega takkapihta, kui kavatsed sellele ulatada vaid sõrme. Mina pole rahvavalgustaja ega anarhist ega soovi mingit revolutsiooni. Seega ma ei taha kedagi suunata. Kuid ma arvan, et teistele tuleb ehk kasuks mõnikord kombata mõtet sellest, et on üks selline tegelane nagu karikate emand, kes on lapseeast peale enda ja maailmaga pidevalt kimpus olnud, ja siis sai kõik olulise kahe aastaga selgeks, ja kaotas täielikult igasuguse eksistentsialistliku segaduse, kui oli hakanud tegema ja ütlema seda, mida spontaanselt teha/öelda soovis. #nofilter :D
Kuigi ega see minust ühiskonda paremini sättuvat tegelast ei teinud ...
Attached to nothing, connected to everything, nagu öeldakse.

Muidugi ei ole kena lõugu lõksutama hakata, kui oled teiste suhtes kuri ja noriv - ma ikka ütlesin Väikule, kes oma klassikaaslaste pärast muretses ja samas nende peale 'rumala käitumise' tõttu pahane oli, et võib küll neilt küsida, miks nad teevad asju, mis teisi närvi ajavad, aga alles siis, kui ta uudishimu on siiras ja hukkamõistust vaba.
Aga nördimus teiste suhtes kaob ise ära, kui on kadunud nördimus enda suhtes.
Selle pärast pole üldse vaja muretseda.
Sest kuigi me arvame, et oleme tigedad selle pärast, et mees joob otse pakist piima, oleme me ärritunud hoopis selle pärast, et meie ei saa hakkama sellega, et mees joob otse pakist piima. Kui meil oleks ükskõik, siis probleemi poleks. See tegevus pole iseenesest probleemne, probleem on vaatajas ja pahandajas. Ning ma olen täiega nõus sellega, et on jube kurb, kui meie kaaslane teeb korduvalt midagi, mis meid kibestab. Kuigi - sellest aru saamata oleme kibestunud hoopis enda suhtes, et jätame ennast sellesse olukorda. Enamikus suhetes on asju, mis meest või naist silmi pööritama panevad ... Autentsel inimesel on raske jääda sellisesse suhtesse, aga jälle - lapsed! Lisaks, nii sõprus-, pere-, kui ka intiimsuhetes oleme me andestavad, kuna endast mittehoolivana teeme ise ka asju, mida on teistel raske andestada ja siis käkime ja andestame vastakuti teades, et me ise ka paremad pole - näiteks "mu mees on lollakas, aga mina olen jällegi kole, nii et parem suurt stseeni ei tee" :D  Hinnangud, hinnangud puhta olemise asemel! ... Samas, see võib näida seosetu, aga autentne olles muutume me ka teiste suhtes palju paremaks ja suhted muutuvad paremaks, kuigi näib, et peaks toimuma vastupidine, kui me hakkame teenete tegemisest keelduma selgitusega, et "a ma tunnen, et lihtsalt ei taha seda teha - mul läheb meel kohe jõle mõruks, kui ma selle peale mõtlen, et peaksin minema apteeki, et sulle kõhulahtisteid osta!" :D
Mina ei tea, kuidas see käib, aga ilmses ehedas suhtluses võid kõik välja öelda ja suhe on ikkagi palju parem kui siis, kui pika mokaga või head tuju teeseldes teeneid tegid. Autentsus aitab kõiki inimesi autentse inimese ümber, sest see näitab midagi tõelist, fundamentaalset, keset meie elusid, mis on täis kunstlikku. Aga elu on lihtne, oleme selle ise keeruliseks elanud...


***


"Bruce Lee, a martial artist and follower of Zen philosophy once said, “In Buddhism there is no place for using effort. Just be ordinary and nothing special. Eat your food, move your bowels, pass water, and when you're tired go and lie down. The ignorant will laugh at me, but the wise will understand.” 
This is the type of natural living that is emphasized in Zen—to listen to your body, to act spontaneously, and to let your intuition guide you.”


Nii kirjutas mu suur lemmik, 21aastane olemisetaibu Joseph P. Kauffman

Panin selle täna teise blogisse, ja (eile vist) panin ka selle:


Ahhh! 
Nii oluline ja preecciooousss!!! :D

Ma pole 'vigased'. Näeme seda alles siis, kui lubame endal olla meie ise.
Oleme loomulikuna palju ilusamad kui 'ilu' suunas pingutades.
xoxo



4 kommentaari:

uurija ütles ...

Ma peaks selle postituse kuhugi salvestama. Sedasorti asju on hea üle lugemas käia, ehkki jah, ma tean seda kõike :) Me kõik teame... kuskil pea või südame sees. Aga tore, et sina neist kirjutad ka, muidu need jääksidki sinna... pea või südame sisse.

karikate emand ütles ...

Ehehehh :), sama siin! Teada värk, aga mäletan hästi aegu, kui olin sellist juttu kuulnud, aga elada nii ei osanud, pidasin võimatuks. Väga loodan, et saan ennast niimoodi järje peal hoida, et need mõtted jäävad kasutusse, mitte ei lükku kusagile kaugemasse ajukääruriiulisse kui utoopia topis ...
Jah, mul on ka siiamaani rõõm, kui näen kedagi samu tõdemusi väljendamas, kuigi ... just täna lugesin sellist Vana-Roomast pärit ütlust: "similis simili gaudet" - sarnane kiidab sarnast :p
A no tore ikka! :D

väga väga naine ütles ...

Erinevad rajad, sama tulem =)
mhmh.
Ma küll eelistan eestikeelseid sõnu, ütlen "ehedus" ja "Tee, mida SINA tahad teha," aga phmt sama, sama, sama.

karikate emand ütles ...

High five! :D