Reede, 23. detsember 2016

Patune jutt jõuluaja kohta... :p

Üle väga paljude kuude (võibolla isegi üle aasta) vaatasin Novaatori uudiselehte.

Jõudsin sellise tekstini:

Igal aastal visatakse Eestis ära 100 tuhat tonni toitu, pool sellest kodumajapidamistes, ülejäänud kauplustes ja toitlustusasutustes.

Ma mõtlesin, et see on absurdne, see pole mõeldav, see peab olema küllaltki totakas viga nagu kunagi Õhtulehes hoiatati inimesi, et valge kärbseseen ja suur sirmik näevad üsna ühtemoodi välja, ärge neid segi ajage - pildid aga olid vahetuses, nii et kärbseseene juures oli sirmiku pilt ja vastupidi. Mina mingi eriline seenelkäija pole, nii et ma ei saanud silmapilk aru, et keegi on teinud uskumatu vea - mõtlesin hoopis, "ohoo, vau, ma olen lapsest saadik arvanud, et sirmik on kärbseseen! Ja ma olen isegi sirmikut korjanud ja söönud! Kui tore, et ma sellest kõhuvalu ja -lahtisust ei saanud! Ilmselt juhtus õnnekombel ikka pärissirmik olema, mitte sirmikusarnane kärbseseen!" :D

Aga vaatasin Osooni saadet, mida selle jutuga tutvustati, ja muid graafikuid ja...

53% ära visatud toidust on pärit kodumajapidamistest;
19% toiduainetööstusest;
12% toitlustusasutustest;
11% põllumajandusest ja kalandusest;
5% hulgi- ja jaemüügist.


On väga hästi mõistetav, et poed peavad iga päev ära viskama koledaks kippuvaid puuvilju, kiirelt riknevaid piima- ja lihatooteid. Mina ei ostnud ka kõige kehvemal ajal poest alla hinnatud puu- või köögivilju, sest siis hakkad kodus plekke ja pehmeid kohti välja puhastama ja viskad pool prügiämbrisse ning lõpuks saad käärimis- või kerge kopitusmaitsega toote, mille kilohind (kui ära visatud osa mitte arvestada) tuleb kõrgem kui korralikul, riknemata puu- ja köögiviljal. Mees ammustel aegadel paar korda tõi, mõtles et on hea mõte, kuid kui ta ükskord mulle kotitäie hallituse ja käärimishõngulist maasikalöga tõi, siis tegin talle selgeks, et seda kaubakategooriat ostes säästmisele mõelda ei maksa :D  Ja VT'd polnud siis veel olemaski - nii et väga vana reegel meie peres!
Meie kodupoes on puuviljad nii sageli esimesest värskusest üle, et Mehel lasen ma tuua ainult neid asju, millega saab kindla peale minna, nagu apelsinid, Granny Smith õunad ja banaan, mandariinide puhul ma pean iga kord loengu, et ta ikka kabistaks neid kõiki mitmest küljest, enne kui kotti laob, kurgi puhul, et katsuks, ega tipud pehmed pole jne. Ja ploome, viinamarju või hurmaad (no pehmeid puuvilju) ei palu ma tal kunagi osta, sest poe kogu valik on liiga sageli minu arusaamade järgi riknenud. Nii et poe puhul ma saan suurepäraselt aru, kuidas kümneid kilosid puuvilju võib iga päev prügisse minna (ja minu meelest peaks mõnes poes palju suurem osa maha kantud saama - ja paremal juhul toidupanka minema).

Aga kuidas on võimalik, et kodus nii palju toitu raisku läheb? Rohkem kui poes! '0'
Nii kurb!
See on meie maakerakesele nii kurnav!


Ühesõnaga - sööge oma jõululauad ikka lagedaks! :D


Tegelikult kui Issake üksi maal on, siis tema kodu lähedalt läheb linna buss üks kord nädalas, ja siis ta toob ikka nii et nädalaks jätkub - ja kui keegi peaks külla tulema, siis oleks võimalik kostitada ka. Aga enamasti tuleb kas Vend ja toob omalt poolt kapitäie värki või tuleb mõni külaline ja toob endal seatapust üle jäänud lihandust või kalandust, või on kord nädalas käival kaubaautol midagi head, mida kindlasti ka tahaks, ja neil jääb seal küll toitu üle, just leivatoodetega on selline lugu, et nad kuidagi ei saa seda statistikat peetud, kui palju leiba, sepikut ja saia oleks normaalne varuda... :D

Ma olen paar korda neile poetanud, et mina teeks nii, et ostaks kolmeks päevaks head süüa ja ülejäänud aja oleksin valmis kartulit, makaroni ja tatart sööma - kui peaks juhtuma selline veider lugu, et ei too keegi süüa juurde :p. Nende puhul seda üksluisuse-hirmu esialgu nagunii pole, sest tegelikult on neil kapid igasugu maitsestamisvärke täis, millega saad toidu huvitavamaks teha. Aga - mulle tundub toidu ära viskamine palju kohutavam, kui 4 päeva üksluist toitu - nende meelest (võibolla selle pärast, et meesterahvad ja liha = armastus) võib üksluist toitu süüa siis, kui oled mullatoidule läinud :D Kui ma neil külas olen, siis iga söögikorra ajal tiritakse külmikust mitme kapi-kallal-käiguga lagedale asju, mis "tuleks nüüd enam vähem kohe ära süüa!". Mingid veidrad juustud või muud piimatooted, pekised vorstid või lihtsalt on 5 erinevat liha kapis. Ja siis sõidab õde rattaga metsa seenele ja liha tuleb lõpuks teha seenekastme kõrvale, sest seened tuleb ju ka kohe ära teha! Liig mis liig! :D

Ma ei kujuta ettegi, et mu köögikapid võiksid olla nii täis, et ma ei tea, mis mul seal tagapool on. Ma panen asjad nii, et makaronipaki taga on ainult samasugune makaronipakk, suhkrupaki taga saab olla ainult kinnine suhkrupakk jne. Mul on alati selge ülevaade. Kui mu kapid mingil põhjusel on liiga täis, siis ma nimelt teen järjest sööke, mis kapid jälle lagedaks teevad ja see kehtib ka siis, kui on liiga palju selliseid pakikesi nagu kakao, vanilje, želatiin, kama... Köögikappide puhul olen ma alati rakendanud seda KonMari meetodit, et kõik, mis olemas on, peab olema näha.

Mees on, muide, veel askeetlikum. Kui mina poes käin, siis ostan uue majoneesi või suhkru siis, kui vana on põhja peal - kõige muu kauemsäilivaga sama. Mees ostaks kõike (peale leiva) siis, kui otsa saab! St järgmisel päeval ostaks. Aga tavaliselt on poenimekirja koostamine minu ülesanne, nii et tal ei õnnestu nii suurt 'lagendikku' tekitada, kui talle meeldiks :)


Mmmm...
Head vitsutamist siis! :D

Mina olen täna söönud juustu ja pähklisegu :) (st mitte juust ja pähkel segamini vaid juust eraldi, ja siis pähklite segu.) Pidusöök! :)

Verivorstide asemel teeme me Väikuga kirju koera vorstid - ühe marmelaaditükkidega ja teise tavalise, küpsise, kakao ja võiga.

Ja tegelikult ... ma mõtlesin kirjutamise ajal ümber: jõulude ajal võiks küll toitu olla nii palju, et kindlasti jätkub! Ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke... :)

Häid pühi! :)

2 kommentaari:

Kai Klaarika ütles ...

Oo, see meeldib mulle, kui osta uus leib alles siis, kui vana otsas! Ja kui selle leiva veel vana leiva kilekotti saaks..Ilma, et sind veidrikuks peetaks.
Kuigi meil on leiba alati varahommikuti vaja, nii et ei saa oodata otsasaamist.

Mu vanemate juures on ka tihti nii, et peab sööma asju, kuna nad on ära minemas. Väga ahistav. Ja üldse on seal alati nii palju süüa, ja ma sööngi palju, sest alateadlikult püüan toitu "päästa". Aga võibolla sellepärast tehaksegi palju, et mina nii palju söön? Ja kes mulle pärast uued riided ostab?!

karikate emand ütles ...

Oioi, kuule - see on ju geniaalne tähelepanek!
Et nii palju on toitu, mis tuleb päästa, aga kuna kõik saab alati söödud, siis ei hakatagi vähem ostma!

Ma pean seda ideed tasapisi, väikeste sammudega isale ja vennale tutvustama hakkama. Muutused tulevad alati raskelt :)