Laupäev, 6. juuni 2015

Kok-kok-kokonatt

Praegusel ajal on moes olla väga loodusteadlik - ja see on väga-väga-väga tore!
Ükskord ometi on moes miski, mis võikski meil alati meeles olla!

Aga kas teil on juhtunud, et loete mingist fantastiliselt imepäraste tulemustega ökonipist, mis teie käes... lihtsalt ei toimi? Öka-katastroof hoopis!

Mul on uus lemmik, lehekülg Yoganonymous, mida loen pea iga päev... no vähemalt kaks-kolm päeva nädalas :D. Tegelikult loen seda lehte juba ammugiii, aga varem lugesin terve pundi postitusi ühekorraga. Nüüd olen vaadanud, et seal pole väga palju sellist, millest silmadega kiirelt üle lasta, nii et parem on iga päev uued asjad üle lugeda. Vaat, trennivideod mind tõesti ei huvita - mind veetleb vaid sirutamine, jõud ei paku 'pinget' ja kõik, mis vajab klotse, rihmu, aparatuuri, on päris ehmatav ja eemalepeletav. Ma tahaks lihtsalt hingata ja sirutada, kõik.

Ja no täna loen imetabasest kookosest, mida minagi igale poole kasutan - äsja näiteks määrisin seda või asemel iseküpsetatud kuuma karaski vahele. (No VT on ju vegan ja nüüd ma siis küpsetan ilma muna ja piimata... pudrutaolisi käkikesi... ilma retseptita loomulikult... lihtsalt segan pärmi, suhkru, soola vee, jahu ja misiganes kama või helbeid või asju veel on, kokku). Üleeile määrisin kokonutti pähä ja iholle. Aga - meiki mina sellega maha võtta ei saa. Olen paari aasta jooksul mõniteist korda proovinud, kui keegi kuskil kiidab jälle. Silmad jäävad uduseks, jäängi neid hõõruma, samas meik päriselt ikkagi maha ei tule. Mis veel hullem - kui ma otsustan, et ei, see kookos tuleb maha pesta ja meik ka, siis ei tule see rasvane must mögla mul sooja vee ja seebiga ka enam silma ümbert ära. Kaks kolm päeva pesen musta ripsmete ümbert maha! Ei tööta! Kõigil töötab, kõik saavad rõõmustada, aga mina mitte. Sama sidruniga katlakivi eemaldamise ja munaga pea pesemise puhul. Keskkonda kahjustavad poetooted on niiiiii palju tõhusamad ja mõnel juhul odavamad ka (pooliku sidruniga vannituba koristama???), et et et...

Ka-ka-karask :D




Päev (paar?, kolm?) tagasi leidsin sama joogalehe kaudu väga toreda video performance-kunstniku Marina Abramovichiga. Ma ei tea, kas Eestis temast räägitud on kusagil... vast ikka on, aga ingliskeelses meedias on ta väga palju tähelepanu pälvinud oma eksperimentidega inimliku haavatavuse ja hingelise seose loomise vallas. Väga kuulus on ka lugu sellest, kuidas ta nooremana lõpetas oma mõniteist aastat kestnud ülimalt intensiivse suhte kaaskunstniku Ulayga nii, et nad hakkasid rändama teine teisest Hiina müüri otsast ja lõpetasid suhte seal, kus nad keskel kokku said - kogu see protsess ise oli ka performance-ettevõtmine.

Ja paljud teist on kindlasti näinud seda, kuidas Marina teeb endale tüüpilist etendust: istub näitusesaalis toolil ja üle laua tema vastu istuvad näitusekülalised, kellega ta siis minut aega silmsidet hoiab. See sünergia, mis kahe inimese vahel sünnib, on siis see 'toode', mida ta külastajatele pakub, samuti võivad teised ilusasti pealt vaadata ja oma kehaga kogeda, kuidas pelgast hing-hinge vastas (silmad kui hinge peegel) istumisest võimas elamus sünnib. (Kas see oli tema, kelle eksperimenti laiendati laborisse ja selgus, et avalalt silmsidet hoidvate inimeste ajulained ühtlustuvad...?; või pidid nad kätt ka hoidma...?) Ja ühele sellisele etendusele ilmus Marinale ootamatult Ulay, mees, keda ta armastas nagu hullumeelne ja kellega nad täiesti pööraseid ja valusaid performance'e korraldasid. Nad polnud kohtunud 22 aastat.






Vahel blogijad panevad oma blogidesse pilte meesiludustest..., mulle see meeldib, vaatan täitsa huviga..., aga eriti mitte kunagi aru ei saa, mis seal pildi peal huvitavat on :D
No vaat, aga Ulay siin videol on minu maitse järgi üks ilusamaid, huvitavamaid ja atraktiivsemaid mehi, keda ma iial näinud olen.
Taraa! :)

Ajakirjas "Rookie" on neist ka väga kena artikkel koos videodega.

Noh, ma igaks juhuks jagasin, kuigi arvata on, et keda sedalaadi asjad huvitavad ja kes inglise keelest aru saavad, on juba ammu kuulnud-näinud, aga noh... alati võib juhtuda, et mõni ikkagi pole näinud. Ja toredat asja võib ju ikka jagada püüda...


Eks ta ole... Ma olen viimasel ajal selline pikatoimeline... ei saa asjadega alustatud ja lõpetatud ka ei saa... täna siis muudkui istun siin Internetis ja seletan oma kakkudest ja (hinge)silmailudest...

11 kommentaari:

Mari ütles ...

Kunagi vaestel ühekskümnendatel ülikoolis käies võtsime toanaabriga meiki toiduõliga maha. Muidugi ma ei tea, kas see iga meigiga toimiks, aga taimeõli võiks täitsa vegan oll küll.

Skarabeus ütles ...

"Tõeline pisarakiskuja" oli mõne päeva eest ajalehtedes, s.t. sellise pealkirjaga just seesama lugu,millest nende kunstnike asjus kirjutad.Koos videoga.Aga see mees siin...Jee, just-just, s e l l i s e d mehed!Vaata seda ka,just sellised mehed:
https://www.youtube.com/watch?v=hRIo1YrXX_Q

Manjana ütles ...

ma olev vahetevahel kasutanud kookospiima näkku, aga see on pigem nagu mask, mis jääb rasvase kihina peale ja tuleb ära pesta. toidu sees on ta ikka asjalikum. näkku mõõrimiseks on muud aedviljad paremad. mu lemmik on kurk, mida ma niisutava kreemi asemel peale määrin.

muna olen kunagi ammu-ammu samuti juuksemaskina kasutanud. nõukaaegses raamatus õpetas, et munakollasele tuleb juurde panna toiduõli. siis veevannis kuumutades seda segada kuni nad ühinevad ja siis pähe määrida.

ma olen FB-s paari vegan lehe laikija. "Jah, see on vegan!" on üks positiivsematest, kus inimesed omi toidupilte ja poeleide näitavad ja siis kõik teised kiidavad. ma ise ei suuda vegan olla.

Sjuteist ütles ...

eemaldan meiki norwexi meigieemalduslapiga. üks pisike lapike (komplektis on 3) peab vastu aastaid. teen selle soojaveega niiskeks, võtan meigi imelihtsalt maha, loputan lapi.
aga kookos on tõesti imeline!

karikate emand ütles ...

Sjuteist,
Norwexist räägitakse nii palju head... Peaks vist tõesti ka ära proovima.


Manjana,
ma olen kookost ka näokreemina püüdnud kasutada, nii et päris silmade ümber ei pane, sellest põsesarnaluust edasi ei lähe. Aga ikka imelik on, ei meeldi.


Skarabeus,
no tore, et ma pole siin ainuke gerontofiil :D


Mari,
tjah, ma olen kunagi kasutanud veel beebiõli, mandliõli ja minu meelest tõesti ka tavalist toiduõli. Ei saa! Silmad jäävad rasvaseks, uduseks, kipitavad, ma pühin pabersalvrätikuga mitu tundi pisaraid, siis lähen sooja vee ja seebiga ikkagi maha pesema. Tavaliselt kolm päeva ikka veel on must sõõr silme ümber. Olen õli ka soojendanud, aga ei tee see asja paremaks midagi.
Täpselt see, mida ma alguses ütlesin: kõik kasutavad, kõigil funkab kenasti - minul mitte. Mage lugu! :P

Sjuteist ütles ...

Veel Norwexist.
Mina tellin vajadusel kraami https://www.facebook.com/norwexitooted?fref=ts kaudu. Üldiselt vaatan sooduspakkumisi ja kui kiiret pole, siis jõuan need ka ära oodata. Kuna tooted peavad väga kaua vastu, siis eriti tihti tellimusi ette ei tulegi. Ja võimalusel, kui tahan vaid ühte asja, siis panen tellimuse kellegi teisega kokku, kes samuti Tartus elab ja saame siis koos ilma postikuluta.

Riitsinuseõliga olen ka meiki maha võtnud... karvad pani kiiresti kasvama, aga jäi kuidagi uduseks see olemine.

karikate emand ütles ...

Sjuteist,
aitäh lingi eest! :)
Juba kirjutasingi! :)

Kai Klaarika ütles ...

Kookosõli ma ei tunne... ma ei taha teha enam toiduasjade eksperimente. Kookosõli ostmine oleks selline eksperiment mu jaoks, suur kallis purk, varem pole ostnud. Kõik oma kinoad ja asjad olen ma ise söönud... edaspidi ostan korralikku ja odavat valget suhkrut, valget saia ja valget jahu... muu puhul hakkab mees või rahakott pirtsutama.

Aga karaskid näevad nii toredad välja. Selline mõnus roosaudu pilt ka, nagu mõned kogenud ja uhked elustiiliblogijad teevad :) :) ja et vegan ja karask ja pätsike- kuidagi nii lihtne ja tagasihoidlik... mulle meeldib understatement! Hirmsasti! VT-le ka ikka meeldis, usun.

Ja... 100 eurone võlg on parem kui 1000-eurone. Et ehk see polegi väga suur jama. Lihtsalt, heatahtlikult tahan kõike head soovida.

karikate emand ütles ...

Pilt tuli roosa vist sellepärast, et ilma välguta tegin roosa madratsikatte taustal :), välguga tuli valget värvi kukkel :D

Ka väga minu moodi on mõte, et mina enam ei eksperimenteeri, sest kui pole sugugi nii hea, kui välja reklaamiti, siis pean selle 'supi' päris kindlasti ise ja üksi ära helpima.

Pean ütlema, et mulle ka tohutult meeldib nende karaskite lihtsus ja pretensioonitus :)

Hehe, Sinu kommentaarid tegid mulle head tuju juurde küll :)

evelyn ütles ...

õlidega näopuhastus käib nii,et paned õhukeselt õli näkku ja võtad ära kuuma vette kastetud riidest salvrätiga.Võivad olla mingid vana õhukese froteeräti tükid.Oma kogemustest võin kinnitada,et asja ajab ära ka paar vatilitrit.Silmadele ei tasu palju õli panna.

karikate emand ütles ...

Hmm... võimalik, et ma olen nii ka proovinud, aga ma pole täiesti kindel, nii et proovin kindlasti järele.

Mu õde teeb üldse nii:
teeb väikese froteerätiku vee all kuumaks ja surub seda vastu nägu, seejärel kannab näole õhukese kihi mingisugust huvitavat õli, aga mitte üle silmalaugude. Ja see pole tal meigi mahavõtmiseks vaid ongi selline protseduur, kreemitamise asemel.

Seepärast usun, et olen midagi sellist ise ka proovinud, aga mis järjekorras see vesi-õli oli, seda ei tea, nii et üritan nüüd kindlasti märja rätiga maha võtta selle õli.