Kolmapäev, 17. juuni 2015

***

- Pinterest -
Mamma külastamine läks jälle väga hästi.

Kui ma kohale jõudsin, oli mamma tekkidesse keeratud nagu muumia, ei saanud varvastki liigutada. Ta ütles, et oi, Emmake just oli siin ja läks ära. Mina ütlesin, et tead, mul on hea meel, et ma temaga kokku ei saanud, sest Emmakese emotsionaalsus on minu jaoks väsitav. Mamma ütles, et tema jaoks on ka, ja väsinud ta näiski. Ei saanud ühtegi lauset korralikult välja öeldud. Mina ütlesin, et tead, ära muretse, kui sa rääkida ei jaksa - ma lihtsalt istun sinu juures; halb on mõelda, et sa pead võõras linnas üksi olema. Tema ütles, et ta on üksi olemisega harjunud. Ja me arvutasime tükk aega, kui kaua Papa surmast on ja jõudsime järeldusele, et sellest on 29 aastat.

Kui ma ütlesin, et ma iga päev käima ei hakka, aga ülehomme tulen jälle, siis tema ütles, et ärgu ma nüüd oma elu selle pärast seisma jätku. Ma ütlesin, et mul on endal vaja tulla, et ära kasutada seda võimalust, et ta mul siin Tartus on, sest Viljandisse küllasõitjat ja helistajat minust ju pole.

Nonii, rääkisin mina siis oma elust, väga paljudest asjadest, mis vahepeal juhtunud on ja tasapisi hakkas Mammake elavnema. Mul on kombeks naljatades ja ohtrate žestidega suhelda ja ma nägin, kuidas Mamma minut-minutilt üha erksamaks muutus. Aitasin ta Emmakese keeratud kookonist välja ja ta hakkas juba ise ka silmi pööritama ja kätega vehkima :D  Tulid tagasi isegi sellised žestid, mida ma tema juures peljanud olen, nagu vinge peanõksuga südametäiega "PTUI!" ütlemine ja jõuliselt käega rehmamine, mida saadab pingestatud "EEEHHHH!" :D, aga heitusin vaid veidike.
Veetsin seal 2,5 tundi ja Mamma, kes alguses ei jõudnud peadki keerata, upitas minu lahkudes end lausa püstipoole ja lehvitas mulle innukalt ja üle näo naeratades.

Kui ma lahkudes veel kinnitasin, et tulen ülehomme tagasi, siis polnud enam juttugi sellest, et ma ei teeks endale tüli, vaid ta ütles: "No küll on tore, ole sa tänatud, kulla lapsekene!"


Ma tean, et mina tegin seda :), oma energiaga.
Isegi Mees ja VT naeratasid rõõmsalt mu lugu kuulates, kuigi jõudsin koju kaks tundi lubatust hiljem ja VT ootas kannatamatult oma Smuutikese-jäätist. Nad ütlesid, et neil on ka nii hea meel, et ma oskan inimesi niimoodi turgutada ja et see oli minust väga tubli. :)


Üks huvitav detail veel: kui ma rääkisin Mammale, kuidas ma Emmakesega tema juures kohtumist pelgan, ja et ma mõtlesin lausa ette, et hoian tooli käepärast, millega teda endast eemale hoida, siis Mamma ütles, et tema ongi seda reaalselt teinud - Emmakese 'kalli-ahistamise' eest ennast tooliga kaitsnud!
Oleme ikka parajad fruktid kõik :D

1 kommentaar:

Skarabeus ütles ...

Oleme ikka parajad fruktid kõik :D
***
Ahah! Mul on ka jälle oma perest seda fruktindust kõvasti võtta!
Üks isa ei tulnud oma tütre pulma.Lihtsalt.
Üks vend ei tulnud oma õe koolilõpetamisele.Lihtsalt.
Üks naine ei läinud oma meheõe abielu registreerimisele.Lihtsalt.
...