Ooo, see on vaieldamatult üks kõige ilusamaid ja soojemaid postitusi! (Tegelikult oli eelmine pildiseeria ka suurepärane). Ohh, kuidas tahaks omale ka mõnda sellist nurka...
Ikka tore kuulda, et meeldis vaadata! :) Mul niigi on oma tuba ja luksust rohkem kui enamikul pereinimestest, aga sellised ilmselgelt hoole ja armastusega kavandatud nurgakesed võtavad mindki (ahnusest) ahhetama :P Ma tahaks just sellist aknaalust platsi, kusjuures akna taga võiks olla pigem loodus. Või öö. Üks kahest.
Mind ei ahvatle üldse! :) Olen nüüd uuesti lugema hakanud ja avastasin enda jaoks e-raamatud. Nii hea, ei pea füüsilisi raamatuid koguma-ostma. Isegi ei pea raamatut laualt/kapilt/riiulilt tooma, sest et ta on füüsiliselt sama tükk, mis on mu arvuti. Sobib mulle vägaväga hästi. Lugeda on mõnus! Atwoodi üleujutuse raamat loetud, praegu see Oryx ja Crake käsil.
Tead, minu Mehel on ka kogu elu arvutis. Ta teeb kõike arvutis: loeb, kuulab muusikat, vaatab filme, mida kõike - ja tema meelest ongi just see fantastiline, et pole seda kohutavat hunnikut raamatuid ja CD- ja DVD-plaate. Et kui peaks põgenema, siis võtad oma passi, hambaharja ja arvuti kaenlasse ja ongi kõik korras. Fotod ja arhiveeritud dokumendid ja kirjatükid ja märkmed - kõik on tal arvutis.
Millal mina jõuan nii kaugele...? Mul on ikka silitada ja nuusutada ja patsutada vaja oma kallisasju... Kuid selles olen kindel, et mida vähem asju inimene ihaldab, seda rikkam ta on. Mees on üks maailma rikkaimatest inimestest, kui nii võtta :D Oma soovide poolest on ta tõesti askeet - imetlen seda, aga...
just täna käsin VT jaoks raamatupoes ja mis ma nägin: EESTIKEELSET Shakespeare'i kogutud teoseid. Kohutav kamakas, mul pidi ranne murduma, kui seda alla tõmbasin sealt riiulist... Lehed õhukesed nagu piiblis, aga nii ilus... 66 koma midagi eurot :D, minu ingliskeelne maksis 12 koma midagi.
Ma tahaks, et mulle ka meeldiks arvutis lugeda, aga ei meeldi, noh. Arvuti on kiirpilgu jaoks, lugemiseks on tahke asi, mida käänutada ja väänutada ja mille najal tukkuma jääda :p
Aga VT on ka oma tahvlikeses vähemalt ühe "paksu" raamatu läbi lugenud (ingliskeelse vampiiriloo, Videviku sarja teise osa). Temal on ka peaasi, et lugeda saab...
Varsti paneme riided ka niimoodi selga, et arvutist valime ja siis plõksame hologrammi enda kohal lahti :D
Andrus Vaarik ütles kunagi toredasti, et raamatud ja raamaturiiulid kodus annavad väärikustunnet natukenegi juurde. Et see on kultuursete inimeste rekvisiitidega ehtimine:)
6 kommentaari:
Ooo, see on vaieldamatult üks kõige ilusamaid ja soojemaid postitusi! (Tegelikult oli eelmine pildiseeria ka suurepärane). Ohh, kuidas tahaks omale ka mõnda sellist nurka...
Ikka tore kuulda, et meeldis vaadata! :)
Mul niigi on oma tuba ja luksust rohkem kui enamikul pereinimestest, aga sellised ilmselgelt hoole ja armastusega kavandatud nurgakesed võtavad mindki (ahnusest) ahhetama :P
Ma tahaks just sellist aknaalust platsi, kusjuures akna taga võiks olla pigem loodus. Või öö. Üks kahest.
Mind ei ahvatle üldse! :)
Olen nüüd uuesti lugema hakanud ja avastasin enda jaoks e-raamatud. Nii hea, ei pea füüsilisi raamatuid koguma-ostma. Isegi ei pea raamatut laualt/kapilt/riiulilt tooma, sest et ta on füüsiliselt sama tükk, mis on mu arvuti. Sobib mulle vägaväga hästi.
Lugeda on mõnus! Atwoodi üleujutuse raamat loetud, praegu see Oryx ja Crake käsil.
Atwood on väga hea! :)
Tead, minu Mehel on ka kogu elu arvutis. Ta teeb kõike arvutis: loeb, kuulab muusikat, vaatab filme, mida kõike - ja tema meelest ongi just see fantastiline, et pole seda kohutavat hunnikut raamatuid ja CD- ja DVD-plaate. Et kui peaks põgenema, siis võtad oma passi, hambaharja ja arvuti kaenlasse ja ongi kõik korras. Fotod ja arhiveeritud dokumendid ja kirjatükid ja märkmed - kõik on tal arvutis.
Millal mina jõuan nii kaugele...?
Mul on ikka silitada ja nuusutada ja patsutada vaja oma kallisasju...
Kuid selles olen kindel, et mida vähem asju inimene ihaldab, seda rikkam ta on. Mees on üks maailma rikkaimatest inimestest, kui nii võtta :D
Oma soovide poolest on ta tõesti askeet - imetlen seda, aga...
just täna käsin VT jaoks raamatupoes ja mis ma nägin: EESTIKEELSET Shakespeare'i kogutud teoseid. Kohutav kamakas, mul pidi ranne murduma, kui seda alla tõmbasin sealt riiulist... Lehed õhukesed nagu piiblis, aga nii ilus... 66 koma midagi eurot :D, minu ingliskeelne maksis 12 koma midagi.
Ma tahaks, et mulle ka meeldiks arvutis lugeda, aga ei meeldi, noh. Arvuti on kiirpilgu jaoks, lugemiseks on tahke asi, mida käänutada ja väänutada ja mille najal tukkuma jääda :p
Aga VT on ka oma tahvlikeses vähemalt ühe "paksu" raamatu läbi lugenud (ingliskeelse vampiiriloo, Videviku sarja teise osa). Temal on ka peaasi, et lugeda saab...
Varsti paneme riided ka niimoodi selga, et arvutist valime ja siis plõksame hologrammi enda kohal lahti :D
Andrus Vaarik ütles kunagi toredasti, et raamatud ja raamaturiiulid kodus annavad väärikustunnet natukenegi juurde. Et see on kultuursete inimeste rekvisiitidega ehtimine:)
Vaat-vaat, seda väärikust mul ongi puudu! :D
Postita kommentaar