Kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Käsitöiselt

Ostsin paar aastat tagasi suure 60*80 cm sulepadja, et voodis istudes selga millegi pehme vastu toetada. Paraku ei õnnestunud mul sellele püüri leida. Ega ma eriti vinge poodides-tuulaja pole ka.
Niisiis jätsin selle padja rahuga paljaks lootuses, et ma pole nii räpane, et see väga ruttu haisema läheks :D

Aga hiljuti nägin suure ja laia Interneti peal sellist õpetust, kuidas oma padi niks-naks riidesse mässida.



Kuna mul pole õmblusmasinat ega masindamisoskusi, tundus see mulle väga lahe.
Võtsin voodilina ja mähkisin oma padja ka niimoodi sisse.







Ma ikka loobin ja tõstan seda patja sinna-tänna, aga see lipsuke püsib ilusti. Väga mugav viis patjade ilmet vahetada ja kangas jääb ju kenasti alles, et sellest kunagi hiljem näiteks seelik teha :D või no minu puhul - mulle jääb lihtsalt varulina ka alles.
Olen selle nipiga väga rahul, nii et mõtlesin, et jagan - äkki läheb mõnel vaja.



Mulle meeldib tegelikult tikkida, aga see padi on liiga suur... üldse... mulinee on tänapäeval nii kallis, et ei raatsigi tikkida. Mina teen mulineeniidi pooleks ja nõelun kolme kiuga, sest vahel tuleb nii hull tikkimisisu peale...

Selle isu kustutamiseks tikin aeg-ajalt mingeid tillukesi ruudukesi. Hiljuti tegin kahevärvilise kindamustri 4-värviliseks ja hakkasin tikkima väikest ruudukest, millega pole midagi peale hakata, kui see valmis saab... Pealegi... mulle ei meeldigi ristpistes padjad :D, ainult tikkida meeldib :D




Assoo, ja tegelikult heegeldasin endale kaks paari susse ka. Ilma jalata on nad kuidagi õnnetud ja lössis nagu õhust tühjaks lastud, aga ma ei hakanud koos jalaga pildistama, sest on jaanuar ja mu jalad on mõnusasti talvekarva kasvanud :D



2 kommentaari:

Kai Klaarika ütles ...

Ma märkasin ka seda padjapüüri-asja pinterestis. Mõtlesin kohe, et sellele kulub ju arutult palju kangast.
Aga no kui on voodilinu palju, siis muidugi. Siis on ju eriti multifuntsionaalne, lina jääb ju terveks.

Ma olen mulineeniidi lausa kolmeks jaotanud. Vanaema ei tikkinud IIAL terve mulineega, seda vist teevad ameeriklased ainult :)

karikate emand ütles ...

Kui mina laps olin, müüdi ka suuremate ruutudega helebeeži hästi pehmet tikkimisriiet ja sellele ma tikkisin alati terve mulineeniidiga - muidu oleks nagu lahjaks jäänud see värv. Tollal oli see täiesti taskukohane lõbu ja ma ei tulnud selle pealegi, et niiti lahutama hakata. Ja mulle on uudiseks, et teised ka jagavad üht niiti mitmeks nõelatäieks :D, mõtlesin, et olen ainuke :D Minu vanaema nimelt tikkis villase lõngaga.

Nüüd olen näinud supermarketites ainult väiksevõitu riideruudukesi müügil, mis on pealegi nii jäigad, et olen oma sõrme selle vastu marraskile hõõrunud :P Aga väikeste ruutude tõttu saab jällegi niiti jagada, nii et pole halba ilma heata! :)