neljapäev, 8. jaanuar 2015

Inimene õpib kogu elu...

... ja mitte ainult mina.

Loen siit Enneti raamatust:

"Neuroos on hingemaailma häire, mille tingib psühhotrauma - tegur või olukord, mis inimese jaoks negatiivset rolli mängib. Tänapäeval kutsutakse neuroosi neurootiliseks stressiga seotud häireks. Kaasnevad psüühilised pinged küsimuste näol, "kas ma olen üldse normaalne inimene", "teised peavad mind ilmselt hullumeelseks" ja kehalised sümptomid nagu punastamine, südame kloppimine, hingeldamine, õhupuudustunne, halvemal juhul isegi minestamise tunne. Kui ärevusele lisandub ka hirm, nimetatakse häiret sundhirmuks ehk foobiaks."

No minul oli kõik eelpoolöeldu ilma hirmuta - sellegipoolest panid kaks psühhiaatrit mulle sotsiaalfoobia diagnoosi.
Kusjuures mõlemad teadsid ka seda, et mul on varem 'depressiivne neuroos' diagnoositud.
Appike!
Ma rääkisin neile kogu aeg, et mu keha reageerib, nagu ma kardaksin, aga enda arvates ma küll ei karda. Et mina oleks nagu täitsa normaalne, aga mu keha on omadega segi :D

Väääga huvitav!


Illustratsiooni aseme natuke Yoda-tarkusi!






2 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

Et mina oleks nagu täitsa normaalne, aga mu keha on omadega segi :D
***
See lause ärgitas küsima,et oled lugenud Oliver Sacsi "Mees,kes pidas oma naist kübaraks" raamatut?(psühhiaartia-raamat iseenesest)Seal on 3.peatükk "Kehatu naisterahvas",mis mulle kohe meelde tuli...

karikate emand ütles ...

Ei ole lugenud, aga nimi on nii tuttav, et kindlasti on see mul kusagile välja kirjutatud.