See oli vaid uni...

Mõtlesin, et isegi Jungi isiksusetüüpide-raamatust saan ikka midagi ka unenägude kohta, aga paistab, et selleks peaks eraldi raamatu otsima. Mind nimelt on huvitama hakanud, kas täiskasvanud ei näegi õudusunenägusid või on nii, et mõned ikka näevad. Sest minu meelest kõik lapsed näevad õudusunenägusid, mis kisuvad keha krampi ja löövad turja higiseks. Selliseid, millest kogu kehaga üles/välja ärgata püüad. Mina mäletan isegi praegu veel mõnda lapsepõlve või teismeea hirmuunenägu. Ma mäletan üht nii tillukesest vanusest, kus ma õieti isegi ei osanud kujutleda midagi, mida karta - selles unenäos oli kõikide osaliste hirmuobjektiks "tita okse!" - mäletan, kuidas see fraas hoiatusüminana suust-suhu kaikus ja mu peas kordus. Praegu võin ka unes näha zombisid või mõned päevad tagasi näiteks nägin, et jäin autoteel jalgupidi mutta kinni ja auto lähenes, aga - ma ei karda! Tunnen, et mul on probleem - auto tuleb, ja mina siin kinni - no on vast jama! Aga ei mingeid lihaspingeid või midagi, millest sooviks üles ärgata, kahjuks, lausa vastupidi - ma ei soovi neist ärgata! Minu unenäod keeravad ennast alati sellele kella-ajale, millal ma ärgata kavatsen. Kui kell heliseb, siis olen mina ALATI keset unenägu - ükskõik, kas see on 5.55, 7.10 või 11.00. Ja ma nii tahaks näha, mis edasi saab. Mu une-elu on tegus - erinevalt päris-elust.

izismile.com: loheratsur

Veel üks huvitav asi: kui Freud ja Jung muudkui mõttestasid sümboleid lahti, siis mina näen üsna sirgelt seda, millega päeval olen tegelenud - see hõlmab ka telekas nähtut ja raamatutest-Internetist loetut. Kui VT räägib oma zombi-sarjast, võin näha zombisid, aga üldiselt näen poenimekirju, suhtlemisi tuttavatega (sageli võtan ühendust nendega, kellega peaks, aga ei viitsi), viin raamatuid raamatukokku, käin jalutamas ja poodides... ma ei teagi, küllalt argised unenäod. Ainult õige harva on midagi sümboolset nagu see mutta kinni jäämine mõned päevad tagasi, kuid ilmselgelt ei tekitanud see minus mingeid eriti tugevaid emotsioone. Tavaliselt näen unes veidi kiiremini ja kirjumini üsna usutavaid olukordi, kui jätta kõrvale sellised tühised asjad, et tegelikult ma ei käi jooksmas ja ei ela üsna vee lähedal ja igaveses suves, nagu oma unedes...
Jah, mu uned on toredad... :)

Aga julgen veidike loota, et igapäevaste ja eluliste asjadega tegelemine unenägudes tähendab seda, et mul pole eriti mingeid allasurutud värke, mis peaksid sümbolite kaudu ilmuma. Ma pole eriti midagi alateadvusesse surunud, uks teadvuse ja teadvustamatuse vahel on avatud ja kõik, mis mulle oluline, on kättesaadav ka mu enda suhtes uudishimulikule teadvusele :). Tundub loogiline. Tore oleks! :)


*

VTga on tore kodus olla.
Täna hoidsin teda nii kaua süles, et koristamised jäid tegemata ja ma lohutasin ennast, sõnades:
"Arstid ka ütlevad: Kallistage oma lapsi rohkem!"
Mille peale VT õlgu kehitas: "Mul ei ole last."

Jajah, siis on kurb küll. :)

***

They fuck you up, your mum and dad.
  They may not mean to, but they do.
They fill you with the faults they had
  And add some extra, just for you.

But they were fucked up in their turn
  By fools in old-style hats and coats,
Who half the time were soppy-stern
  And half at one another’s throats.

Man hands on misery to man.
  It deepens like a coastal shelf.
Get out as early as you can,
  And don’t have any kids yourself.

PHILIP  LARKIN

izismile.com