Igatahes, et endale ja oma blogile viimane võimalus anda, püüan justnimelt regulaarselt blogida - ütleme kuu aega, ja kui siis meeldima ei hakka, siis lähen pikemale pausile.
Alakem!
*
"Alakem!" on Eha Lättemäe luuletus, mille VT aktusel esitama peaks. Luuletus on vaat selline:
Oma sammude
varjust usun päikesesse.
Pääsuke päevalind,
nõnda ma lähen ...
Ei ole küllalt poolest õunast ja
kuningriigist, poolesajast aastast.
Tead küll, milles on
küsimus.
Olen siin ja nüüd,
kaugelt tulnu.
Alakem.
Mitte just kõige lihtsam luuletus ettekandmiseks.
"Tead küll, milles on küsimus."
Mäh?
Igatahes, kui õpetaja selle luuletuse meile meilile saatis, lugesin selle VT'le ligi 10 korda ette, et ta 'valesid asju' rõhutama ei hakkaks, kuid ütlesin, et ta võiks paluda ka õpetajal endale seda ette lugeda, sest emme paraku ei saa poindile pihta.
VT vist ei palunud, aga igatahes õpetaja kirjutas mulle, et VT luges väga ilusasti.
See õpetaja on nunnu ja emotsionaalne, ta on kuidagi tavalisest isiklikum. Ta kasutab iga võimalust minul kui toreda lapse emmel tuju heaks teha :) ja kiidab VT'd, tunnustades ta häält, iseloomu, olekut, arukust ja mida iganes. Selle kiire ja asjaliku kirjavahetuse sisse, kus ta uuris, kas VT on linnas ja kas ta oleks nõus lugema aktusel, ja mida, kus ja millal harjutada, lisas ta motiivikese sellest, kuidas ta just tuli koosolekult, kus direktor lasi ekraanile eelmise õppeaasta suurimaid õnnestumisi, ja esimene nende seas oli VT võit üle-Eestilisel 4. klasside ettelugemispäeval. (Seda kandis üle Vikerraadio ja VT'ga tehti tore intervjuu, mida üks minu Vikerraadiot kuulav sõbranna kuulis lausa 3 korda - seega suur asi :D).
Nii et VT on põhimõtteliselt kooliaastat juba alustanud ja ma mõtlesin, et aeg minulgi tubliks hakata ja oma toreda blogimishobiga jätkata, pisar silmas, kuni meeldima hakkab, haha! :)
*
Muidu on VT ikka selline emme kalli-pall. Ta räägib, et tahaks olla beebi, et saaksin teda kõhukotiga igal pool kaasas kanda. Natsa kurb ja muret tekitav.
Psühholoogid vist ütleksid, et laps elab välja minu enda salasoove ja hirme - st tegelikult olen mina see, kes kardab temast lahkuda ja tema elab selle hirmu välja. Mõtlen ikka selle peale ja otsin endas märke sellest, et püüan VT'd enda külge aheldada. Võibolla ma tõesti tunnustan mõnikord tema liig-kiindunud väljendusi... Sageli aga naljatan ja näitan, et minu meelest pole aeg liigseks härduseks. Siis VT süüdistab mind südametuses, ja selles, et ma ei armasta teda nii palju kui tema mind. Ma ei oska selle kohta midagi öelda...
*
Täna öösel ärkasin poole kahe paiku ja kuulsin, kuidas keegi naine läks rõdule nutma. Tõusin voodis istukile ja kuulasin ehmunult. Kui nuuksumine lõppes, kuuldus mõnda aega veel nina löristamist, siis jäi jälle vaikseks... Huvitav, et see naine tuli nutma rõdule, mitte ei läinud kööki või vannituppa... Aga võibolla seal olid prussakad ja need ajasidki ta nutma...? ei tea...!
 |
| VT tehtud paberist roosid. |
*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar