Kuidas eristada mõtteid tegelikkusest?

Eile öösel ei saanud ma und ja avasin arvuti, kolasin kolmveerand tundi kes-teab-kus (siis kukkus arvuti kokku), aga hommikul hakkas intrigeeriva mälestusena peale tungima harjutus, mille abil inimene saab kogeda, et tema mõtted ja tegelikkus on kaks erinevat asja.

Kellele sellist harjutust vaja on?
Näiteks neile, kes saavad ise ka aru, et nad halvustavad ennast, kinnitades endale, et nad ei saa hakkama.
Tuleb ehk kasuks (ja võibolla ka mitte) teadvustada, et see, mis me endast mõtleme ei ole sama mis tegelikkus.

Et oma kehale/olemusele selgeks teha, et mõtted ja tegelikkus on kaks täiesti iseseisvat asja, soovitas keegi autor: tõusta püsti, käia ringi (kasvõi toas) ja samal ajal rääkida endale: "Ma ei suuda kõndida!"
Nii soovitas ta teha nädal aega vist... huu nõus?...

Ja siis kahe nädala jooksul järjest raskemaid asju ette võtta, aga ikka veel selliseid, millest usud, et teed nad ära - algul siis kergemad, hiljem pingutavamad asjad.

See pidi inimese positiivsemaks ja aktiivsemaks tegema.

Nuh, üpris veider ja omapärane harjutus, kuid usun küll, et mõni inimene võib seda tõesti edukalt kasutada.

Mina aga... kardaks oma keha hulluks ajada, kui ma tõesti kõnniks ringi korrutades, et ma ei suuda kõndida.
Ma ise selliseid eksperimente teha ei julge :)

weheartit.com