Pole jälle ammuu aega näinud!
Ja põhjus on sama, mis eelmise pausi ajal: Z maandus kodutallu ja Issake, nagu lendu ehmatatud kodupart, platseerub meie juures Tartus, kodu poole nagu lennata ei tihka, et ei tea, mis tuuled ja tormid seal mühamas võivad olla.
Ma ise tegin sellise tavatu käigu, et kuna Issake mind eelmisel pühapäeval Emmakese juurde külla kutsus ja mulle tundus, et tagamõtteta, siis viisin Emmakesele üle miljoni aasta emadepäevaroosid. Tema tänu selliste konventsionaalsuste eest/puhul ausalt öeldes ikka kohutab mind, aga kuna oleme viimasel ajal (tänu Issakese valvsale juuresviibimisele, minu meelest) hästi läbi saanud, siis tegin nii ja eks nüüd tuleb siis võimalike tagajärgedega silmitsi seista. (Haa, lugesin täna just Mahatma Gandhi raamatust, et rasestumisvastased vahendid on ebaküpsetele inimestele, kes ei kavatse oma tegude tagajärgedega silmitsi seista, hii-hahaa! Me tänapäeval arvame ikka vastupidi :) ).
Muidu on kõik väga kena ja rahulik. Väiku väsis vahepeal väga ära ja oli tõbine, aga nüüd on nii lusti täis, et ehk veab need viimased nädalad kenasti välja. Mees on alati kustumatu rõõmsameelsuse 'küüsis' ja kui mina just parasjagu suhtlemispohmelli ei põe, siis mina ka, ikka samamoodi, ikka samamoodi...
See oli siis lihtsalt pisuke elumärgi-postitus!
Et... hoi! - ma olen elus, ja loodetavasti teie kõik ka!
Mmmwahh! ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar