Neljapäev, 2. veebruar 2017

Väikseid koolikilde

Nüüd, kus VT õpib üksi, olen ma ka tema hinnete osas teadmatuses, sest mul pole põhjust tema koolipäevikusse vaadata. Täna küsis ta minu käest, mis ma arvan, mis ta keskmine hinne praegu on.

Mina kiirelt mõtlemaie, mida ma ta kooliasjadest üldse tean...

No Väiku oli huvitav laps selles osas, et ta püüdis ülimalt hästi käituda, aga tal olid omad veidrused, milles ta järele ei andnud. Kuulas, vaikis, ja tegi samamoodi edasi. Üks nendest asjadest oli väga kummaline pliiatsihoidmine, mille juures ta pöialt ei vaja. Püüdsin seda muuta mina, püüdsid kasvatajad, püüdis tema esimene klassijuhataja, püüdis muuta kunstiõpetuse õpetaja. Kuna tegemist pole halva käitumisega, siis VT'd ei huvitanud. Ta oli kindel, et tal on õigus hoida pliiatsit täpselt nii nagu ta ise tahab.
Ja siiamaani pole sellega probleeme olnud, ta siiski kirjutab sama kiiresti kui teised, aga nüüd - nüüd on kunstiõpetuses kalligraafia ja selgub, et nii nagu VT kirjutusvahendit hoiab, ei tule see kiri absoluutselt välja! Kiri loksub laia ja kitsa joone vahel täiesti suvaliselt. Nüüd teised lapsed kirjutavad ilusasti teksti maha ja VT õpib kalligraafiapliiatsit käes hoidma.

Kalligraafia on ainus osa selle aasta kunstiõpetusest. Muud nad ei tee. Järgmisel aastal (9. klassis) kunstiõpetust enam pole. See hinne läheb põhikooli lõputunnistusele.

Mitte just ... win! :D


Nii. Kehaline kasvatus. Teadagi!


Käsitöö - õmblemine: krae!
Õpetaja juttu VT jälgida ei suuda ja näidist uurides sai ka valesti aru.
Õpetaja käskis üles harutada. VT ütles, et ta tahaks pigem kolme, kui seda uuesti teha.
Õpetaja ütles, et sellise töö eest ei saa kolme panna :D ...........


Aga muidu on Väiku ju tublukene! Nii et ma pakkusin 4,6.


Tuleb välja, et õige vastus oli 4,9.
Ma imestasin, kuidas see saab võimalik olla, aga hindeid vaadates selgus, et kunstis veel hindeid pole pandud, käsitööõpetaja laseb nii kaua ümber teha, kuni saad viie, ja kehalises kasvatuses on VT'l sel veerandil ... viis viit!
Hehe! :) Uskumatu! :)
Hinnetelehel olid ka kommentaarid ja kekaõpetaja komm oli: "Oled väga tubli ja kõvasti edasi arenenud."

Aga minu lemmikkommentaar oli inglise keele õpetajalt: "Oled väga tubli,sõbralik ja töökas,teadmised suurpärased."

Aww! :)

Ja ühes kodutöös sai VT paranduse järgmise rabavalt sõnaosava märkusega: "Järgneb umbmääraste asjade ebamäärane loetelu."
:D

Ma arvan, et see jääb meil koduseks killuks, see on nii tummaks võttev kommentaar :D
Aga ilus! Nagu WOW! Seda ei taha unustada! :)
Järgneb umbmääraste asjade ebamäärane loetelu...
:)
Salapärane! :)



Kui hinded kõrvale jätta, olen ma Väiku koolivärkidega vägagi kursis, näiteks kui ta paar päeva tagasi minu käest küsis, mis ma arvan, kellel tema klassi tüdrukutest on kõige iseäralikum ja järele vaatama panevam naer, siis ma arvasin ära, et see on A.
Ja kui ta küsib, mis ma arvan, mis teemal H oma loovtöö teeb, siis ma mõtlen H organiseerimise-, aitamise- ja sekkumisoskuse peale ja pakun, et valdkond võiks olla psühholoogia.
Õigesti! :)
Mina tantsin võidurõõmutantsu, VT imestab. :)


Nii mõnus, kui valdkonnas, mille peale sa ei mõtlegi, on kõik hästi! :)

8 kommentaari:

Lendav ütles ...

Kuidas saab pliiatsiga kirjutada ilma pöialt kasutamata? Pliiats on nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel?

...
Guugeldasin. Tuleb välja, et kirjutusvahendi näpu vahel hoidmise viise on väga palju erinevaid.

VT on tõesti tubli ja see on eriti armas, et kraed lastakse nii palju kordi ümber teha, kuni 5 käes, mitte ei panda kõmaki kohe halba hinnet sisse :)

karikate emand ütles ...

Üks mu pinginaaber hoidis pastakat pöidla ja nimetissõrmega. Väga ebakindel näis, aga tal oli täitsa ilus käekiri. VT'l pliiatsi keskosa toetub küll pöidlaõndlasse (mu pinginaabril ei toetunud), aga pöial on õhus, mitte ei hoia pliiatsit. Ma ka pole sellist asja enne näinud.

Aga kool on VT'l tõesti hea ja lapsesõbralik :)

Lendav ütles ...

Kas VT hiina toidupulki oskab käes hoida? Nendega söömise (toidu haaramise ja hoidmise) õppimine võib esialgu raske olla, aga aitab kaasa sõrmede koordinatsiooni arendamisele. Ja kui viitsib, siis võiks ka vasakut kätt samamoodi treenida, parem käsi vasaku ajupoolkera stimuleerimiseks ja vasak paremale ajupoolkerale :) Igasugune koordinatsiooni harjutamine parandab üldse aju tööd ja uute asjade õppimist.
Kirjutusvahendit saab väga mitut moodi käes hoida. Kalligraafia puhul on oluline kindel ja juhitav haare, aga joonistamise ja maalimise juures on küll väga erinevad võimalused. Ja tavaliselt joonistaja/maalija kasutab neid võimalusi, ei kriba pilti valimis nii, et pliiats-pintsel ainut täpselt ühtemoodi käes on. Oleneb sellest, kas on vaja midagi väga täpselt pliiatsi otsaga märkida või laiemalt küljega varjutada, suure laia hoogsa joonega märkida. Igaks tegevuseks on isemoodi haare ja pealegi on see veel individuaalne ka.

karikate emand ütles ...

Mmm, mu pinginaabri ema oli kunstnik ja ma kogu aeg mõtlesin, et ta hoiab pliiatsit nagu joonistaks pintsliotsaga väikseid detaile või täpikesi :)

Me pulkade kasutamist ikka oleme harjutanud, aga mitte väga süvitsi. Mugav ja kiire söömine on olulisemaks osutunud! :p
Koordinatsiooni harjutamine on ajule hea jah - Mees mul nimelt peseb alati ise nõusid, et insuldijärgset aju võimalikult vormis hoida. Aga ma kardan, et VT'd pole see huvitama hakanud :D

Lendav ütles ...

https://azopt.net/correct-childrens-handwriting-grips/

Kas see teine pilt, incorrect grasp, parempoolne ülemine?

karikate emand ütles ...

Just see, jah! :)

Skarabeus ütles ...

Kui mul pöial haige oli,kirjutasin samamoodi.Polnud eriti pingutav ja sai hakkama küll.Aga eks igaüks hakkab tegema nii nagu "tema konditsioon" paremaks peab.Minu peatselt täiskasvanud laps kõnnib paljajalu kikivarvul,ütleb, et ei pane ise tähelegi,kuigi saab ka teisiti...Seda on ta teinud käimaõppimisest alates.

karikate emand ütles ...

Ahhaa, kikivarvul käimisest... Mina hakkasin kikivarvul käima minu ja Mehe esimeses elamises, mis oli ahiküttega. Ka just ainult paljajalu, ja ka ise ei pannud tähelegi. Tähele panid seda hoopis teised inimesed, kelle keskküttega korterites ma külas olin. Nemad ikka imestasid, miks ma kikivarvul käin. Kui juba mitu inimest seda märkinud oli, siis hakkasin ise ka mõtlema ja sain aru, et kodus olen külmade põrandate tõttu nii käima hakanud. Ja kuigi me elasime seal vaid 1,5 aastat, käisin järgmises, soojas kodus veel terve aasta hommikul paljajalu kikivarvule tõustes :) Nüüd käin küll juba ammu täistallal :).