Ühel hommikupoolikul kutsuti mind sinna nii hädaliselt otsemaid appi, et läksin nagu ma parasjagu olin: lühikeste pükstega, mida ma koristamise ajal parasjagu kandsin. Tavaliselt olen ma vägagi kindlalt kaetud, nii et poistel jäi suu lahti, kui ma kööki nende juurde tippisin (mu kodukingadel on kõrged kontsad). Suurivaevu sain nende kokutamisest aru, et nad ei oska oma purgisuppidega midagi mõistlikku peale hakata, aga supiisu oleks nagu...
Nujaa, hakkasin mina siis suppi tegema, nemad aga minu jalakesi kommenteerima, ise veel sellise moega, et kohe tulevad näpuga katsuma.
Ütlesin tõsiselt, et kui nad mu jalgu rahule ei jäta, siis keetku oma supp ise valmis.
Naabrimees: "Ei no ma lihtsalt vaatan, et..."
Külaline: "... küll ikka on kõverad jalad..."
Naabrimees: "Lihtsalt jubedad! Söögiisu läheb ära!"
Külaline: "Ja kui pekised! Kuidas nende peal üldse seista saab?"
Naabrimees: "Tselluliit töllerdab igal pool."
Külaline: "Aga kui sa nüüd tema nägu vaatad..."
Naabrimees: "Ah, jäta järele! Ma tahan magada öösel."
Külaline: "... siis see on ju jalgadest veel jõledam."
Naabrimees: "Nende vistrike ja kortsude alt ei saa arugi, kas on mees või naine, vanusest rääkimata."
Külaline: "Kuule, tõmbame talle õige koti pähe!"
Naabrimees mõtleb: "Noo... Võiks ju küll. Aga ta haiseb ju ikka edasi."
Nujaa, segasin suppi, pesin nõusid ja vangutasin pead... Ise ma selle endale kaela tõmbasin.
*
Pildid on kõik izismile'st ja mitte ükski paar ei kuulu mulle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar