Pühapäev, 6. veebruar 2011

EMMA MITCHELL "Virguta oma keha energiat"

Selles raamatus tutvustatakse viise, kuidas inimesed mitmel pool maailmas oma energiat suurendavad. Kõik need süsteemid põhinevad eeldusel, et tervisehäireid saab energiasüsteemis avastada juba enne nende füüsilist avaldumist kehas. Räägitakse harjutuskoolkondadest, toitumisest ja meditatsioonist.

Hiina energiakäsitluse all tutvustatakse nende traditsioonilist arusaama kehas olevatest energiameridiaanidest, mis on umbes nagu veresoonte võrgustik. Olulisi energiapunkte saab mõjutada punktmassaaži ja nõelraviga. Harjutustest tutvustatakse siin põhjalikumalt qigongi, mille peamine eesmärk ongi tagada energia vaba liikumine kogu kehas.

Siintoodud harjutused on hua gong’i koolkonnast. Jalad praktiliselt ei liigu, harjutused tehakse kõik seistes. Oskan võrrelda vaid joogaga: joogas on selge, mis lihased sul parasjagu töötavad ja tulemused on ilmsed selles mõttes, et sa muutud kindla peale painduvamaks ja tugevamaks. Hua gongi harjutuste puhul pead sa ette kujutama oma energiat – näiteks käte vahel oleva energiapallina. Ses mõttes nõuavad need harjutused suuremat keskendumist – pole ju mõtet oma käsi muule mõeldes kokku-lahku või üles-alla loksutada. Siiski üsna sümpaatne harjutustesüsteem minusuguse ’staatiku’ jaoks :)

Jaapani energiakäsitus on üle võetud Hiinast – nagu ka enamik praktikaid, mida Jaapanis on edasi arendatud. Näiteks pretensioonikas do-in, mille lõplik eesmärk olevat parandada ühiskonda ja maailma. Jaapanist endast aga on pärit näiteks shiatsu – omamoodi punktmassaaž.

Ka Indias arvatakse, et eluenergia kulgeb peenkeha kanaleid pidi. Peamised praktikad energia reguleerimiseks on jooga, hingamisharjutused ja meditatsioon.

Veel tutvustatakse Alexandri tehnikat, taiji’d, kinesioloogiat, egiptuse tantsu, homöopaatiat, Bachi õieteraapiat, aroomiteraapiat, punktmassaaži, tsooniteraapiat, nõelravi, ajurveeda eluviisi, makrobiootilist dieeti ja mitmesuguseid lõdvestumisvõtteid.

Mulle pakkusid rohkem huvi need meetodid, mida saab ise rakendada – nõelravi endale ise juba ei tee, kuid kõrvade ja näo massaaž ning jalatalla tsooniteraapia (igale kohale varvastel ja tallal vastab mingi organ või kehapiirkond) tundub küll proovimist väärt. Ja ajurveeda kohta tahaks juba ammu mingit põhjalikumat käsitlust lugeda.

Tegemist on üsna pealiskaudse raamatuga, mis pigem tutvustab erinevaid eneseabivõtteid kui õpetab neid põhjalikult rakendama. Selline naisteajakirja moodi raamat, kuid vahel on tore selliseid lugeda.

Kommentaare ei ole: