Kahtlane koolon ja teised jutud

Kui VT reedel mul kaelas rippus ja ütles, et ta parema meelega kallistaks terve õhtu minuga, kui läheks klassiõhtule, siis ma hakkasin mõtlema, et võibolla teen talle selle pideva 'lahe emme' olemisega karuteene. Ta on väga minu moodi, et näeb sõpru väga hea meelega - koolis. Ta ei näe põhjust telefoninumbreid vahetada ja vabal ajal kokku saada.

Meil aga on tõesti väga tore koos olla. Ma üle paari tunni järjest ei viitsi eriti, aga see aeg möödub meil vaheldumisi lõõpides, veiderdades, naerdes ja kalli-rulle moodustades. Meie huumorimeeled klapivad hästi, mina veidredan rohkem käitumisega ja tema peab täiesti rabavaid tobedaid moonutatud häälega monolooge, kusjuures ta mulle ilusti aega annab iga lause üle hirnumiseks, misjärel ta rahulikult edasi pajatab.

Minu naljad on rohkem sellised, et tõmban põranda mööblipoleerimisainega üle* ja liuglen siis kõhuli mööda seda, tõugates end jalgadega seintest lahti ja lohistan siis teda samuti üle põranda. Aga kord palus VT mul istuda ja ära arvata, mida ta teeb ning esitas üliveidra tantsu. (Oi, ta tantsib tegelikult pidevalt lollitavaid tantse ka - mina jällegi nii 'stiilselt' tantsida ei oska.) Tuli välja, et ta kirjutas ninaga õhku oma nime, kirjatähtedega. Tehke seda ise kellelegi ja paluge tal ära arvata, mis te teete - ta saab naerukrambid! :)

* OK, tegelikult meil läks 'šampanjat' maha ja ma pühkisin põranda kolme mööblipoleerimislapiga üle sellepärast, et need olid mul kohe käepärast ja ma arvasin, et need teevad parkettpõrandale pigem head kui paha; võimaliku libeduse ma lihtsalt unustasin.

Nojah, ma tahtsin ühesõnaga öelda, et kui lapsel on nii intelligentne ja naljakas emme, siis pole tal sõpru ju vajagi :D
Aga see on vist valesti... - kuigi ma väga keeldun lapselt asju nõudma vaid sellepärast, et nii elu käib: lapsel peab koolivälisel ajal ka sõpru olema.

Aga jah, ta on mul väike psühhohuligaan ja mulle meeldivad tema pöörased naljad ja pikad laused võibolla rohkem kui 'teistele lastele', nii et ta eelistab lustida minuga... Olen mõnikord küsinud, kas ta seda või teist moodi koolis ka lollitada saab, ja ta ütles, et ei - ta usub, et esiteks ei viitsitaks pikalt kuulata ja teiseks peetaks seda lihtsalt imelikuks. Ei tea, usun, et ta alahindab lapsi, kuid saan aru, et kui lapsed on kambas, siis jah monoloogid ei sobi, ükskõik kui naljakad.

***

Mulle meeldib oma lapsu juures veel tema kangekaelsus meelekindlus.

Tema eestikeeleõpetaja on seisukohal, et koolon käib ainult loetelu ette: rattad, rool, pidur.
Aga VT'le meeldib koolonit kasutada ka selgituste juures.
Minu emakeeleõpetaja ütles, et koolonile võib järgneda selgitus ja ma näen seda alalõpmata ingliskeelse kirjanduse puhul. Mõnikord on samas lauses isegi kaks koolonit ( ---jutt: selgitus: selgitus. ...). Tõlkekirjanduses on need ka kenasti olemas, aga väga paljud koolonit niimoodi siiski ei kasuta.

Ja mõnikord VT näitab mulle mingit loovtööd ja ise selgitab: "Ma panin siia kooloni - ma tean, et õpetaja tõmbab selle maha ja paneb asemele mõttekriipsu, aga mis siis: minu valik on koolon."

Jah, õpetaja tõmbab maha. :)
Aga mis siis! :)

Hiljuti vahetasime VT emakeeleõpetajaga kirju VT võimaliku esinemise kohta ühel üritusel ja üks mu kiri oli selline (ee, nimed muutsin ära):

Armas õpetaja XX!

VT oli sellest ettepanekust kuuldes samavõrd intrigeeritud kui ehmunud, kuid kuupäeva nähes kadus tal igasugune isu sellel üritusel osaleda: nimelt on 19. oktoober VT 12. sünnipäev ja ta on väga (nüüd saab juba isegi öelda "aastaid") oodanud, et ta sünnipäev satuks kord vabale päevale, mis annaks talle võimaluse rahuliku südamega terve päeva oma kinke ja kooki nautida.

Niisiis ei usu ma, et sellest midagi välja tuleb.

Tekstid on ju toredad - ehk leidub mõni teine laps ja Teie töö nende väljaotsimisel ei lähe luhta!?

Parimate soovidega,

VT ema, karikate emand

Märkasin kohe 'kohatut koolonit' teises reas, aga ka - muuta ei tahtnud.

Las arvab, et minu pärast VT'l need imelikud koolonid ongi, kuigi ma pole VT'le kunagi koolonitega kirja kirjutanud...

Aga jah, eile oli VT sünnipäev :)

Pidu toimus varahommikul minu toa põrandal :D

asjad on valmis laotud - nüüd vaja vaid sünnipäevalaps üles laulda!

VT sai kingiks 10 raamatut, millest enamiku ta ise välja valis ja ka pakkis, kuna minu pakid olevat igavad :D

minu igavad pakid...

Tegemist oli lasteraamatutega ja õhtuks oli ta kaheksa neist läbi lugenud...

Ississe! :)

Issi/Mees ise on ka kuidagi hirmus rõõmus viimasel ajal ja tikub VT urinast hoolimata pidevalt meie kallipessa naljatama ja kallidega kollitama. Täna käisime siin-ja-seal asju ajamas ning Mees peaaegu laulis ja kepsles suurest rõõmust kogu pika tee :D  (Mina teen seda nagunii, see ei vääri äramärkimist).

Oh, vahvad ajad on! :)

Tordist ka pilt, aga sünnipäevalapsest ei olegi, sest ta veetis kogu päeva pidžaamades ja pitsu-pilte ei tohi blogisse panna :)

Rõõmsat sügist, armas rahvas!

<3 nbsp="" p="">