Esmaspäevast kolmapäevani õpetasin välja uusi tüdrukuid :)
Nii et varsti peaks mul jälle vähem vahetusi olema :)
Olen end alati äärmiselt eraklikuks inimeseks pidanud, kes näost-näkku suhtlemist praktiliselt ei vajagi - vähemalt pole gaziljon aastat juhtunud, et ma seltskonna järele igatsenud oleksin, seltskond tuleb nagunii, ole ainult mees ja võta vastu ;)
Niisiis olen lausa rabatud sellest, kuidas ma klientidega suhtlemist naudin ja kui armsad ja toredad nad mulle tunduvad. Isegi üks noormees, kes on paar korda käinud ja kaks-kolm tundi oma veidrast armusuhtest rääkinud, pole tüütuks muutunud. Huvitaval kombel on päris mitu meesterahvast mulle oma suhtest pikalt rääkinud. Kuulan ja arutlen hea meelega - elud on kummalised. Samamoodi on põnev olnud kuulata uute tüdrukute jutte: ühe peres on 7 last, teine abiellus 15 aastaselt, kolmas tuli just Austraaliast.
Austraaliast rääkides - möödunud nädala jooksul on sealtkandist Eestimaale kablutanud nii minu Õeke kui ka Vennake koos oma lapseootel pruudiga. Mõelge - Austraalia suvest otse praegusesse talve sukelduda!!! Vend tegelikult küll kolas viimased paar kuud Malaisias ja Tais ja sealkandis ringi...
Esialgu pesitsevad nad kõik Isa juures Maal ja aklimatiseeruvad.
Õde tuleb varsti vast mulle nädalaks külla, vend aga seab oma elu pikemalt sisse, soetab auto jne, enne kui tuuritama tuleb.
Nii et elu on kiire ja kirju :)
Pilt izismile.com'ist.
11 kommentaari:
Millisest kohvikust sind leida võib :)?
Seda ma ei ütle, mitte kellelegi :p
Seda mulle küll vaja pole, et mind 'vaatama' tullakse :D
Ma loodan, et su "omanik" mõistab Sind vääriliselt hinnata:)
sk
Oh, ikka..., ega ma mingi imetöötaja pole - ma ise mõnulen seal :D
Praegune ülemus on küll erakordselt osavõtlik ja samas korrektne, ääretult arukas ja meeldiv inimene. Aga see pole minuga seotud, ta on kõigiga selline :)
Hehee, hakkame kohvikuid läbi kammima. Ma arvan, et testiks on jutustada oma armusuhetest või muidu isiklikest (võib ka välja mõeldud) asjadest ning siis vaadata, kas teenindajale meeldib või mitte. Kui läheb minema, siis on selge, et vale koht :)
Milline suurepärane idee! :D Hakake muidugi! Mida nutusem lugu, seda parem...
--- Tartu - murtud südamete linn. ---
Nii ammu pole midagi kuulda olnud. Ilmselt on väga töine aeg ja jaksu napib blogimiseks? Igatahes edu kõikidel rinnetel ja palju kevadisi tervitusi:)
Ingrid, leidsin Su kommentaari millegip2rast sp2mmi seast...
Kena kevadet ka Sulle ja k6igile teistele, kes nyyd l2hiajal lugema satuvad! :)
Blogida on 'v6imatu', sest tahan k6ige toimuva yle m6elda, ja kui olen v2lja m6elnud, mis toimus, siis on juba uued asjad analyysida.
Hetke k6ige kummalisem teema on, et yks vana mees - asotsiaali-ohtu kohvitaja - on otsustanud mind s2ilivust2htaja 1 p2eva v6rra yletanud toodetega toitma hakata. Ta on toonud mulle mandariini, grillvorste, paprikat, apelsini, einesaia ja jogurtit. Ise on ta nii 6nnelik. Ma pyyan teda kyll veenda, et need asjad kuluvad talle endale ilmselt rohkem 2ra, aga ta tahab minu eest hoolitseda, nii et kui ma vastu ei v6ta, siis ta j2tab asja letile ja jookseb r66msalt lehvitades uksest v2lja. Kas pole rabav? N2en pidevalt nii liigutavalt kenasid ja toredaid inimesi.
Nii kahju, et sa enam ei kirjuta. Nautisin väikese tüdruku naljakaid veidruseid ja su kiisulugusid kõige enam...
Heh, jah... nõnna liigutav, kui keegi lausa puudust tunneb... :)
Kuigi - Väikesest Tüdrukust ei saakski enam kirjutada, sest ta on teisme-eelikuna tundlik ja peab kogu enda kohta käivat juttu (ka minu ja Mehe omavahelisi igapävaseid infovahetusi) enda naeruvääristamiseks või halvustamiseks...
Kass on muidugi endiselt igavene kriimsilm ja kurimusi - temast oleks ikka rääkida ja katsugu ta mind selles asjas represseerida ;)
Kunagi vast hakkan tõesti jälle blogima, AGA selleks on mul kindlapeale uut arvutit vaja, oma vana kosuga ei hakka ma ühtegi pikemat projekti ette võtma (peale vbl mõne kaardiladumise) - selle kommentaari kirjutamiseks logisin end ka ilusti Mehe arvutisse sisse...
Aga igast muid asju on ka vaja praegu, eriti palju kilosid maasikaid ja... uue padja lähen ostan täna ja... üldsegi.
Jäin heietama... vist peaks tõesti jälle kirjutama hakkama :p
Siin on veel keegi, kes käib ka ikka tüütu järjekindlusega kiikamas, ega Emand pole ometi mõne uue muheda jutukesega maha saanud :) Sa nii toredasti kirjutad, et minagi su lugudest tõsist puudust tundnud olen. Ega ma ei jäta! Käin ikka piilumas ja mõtlemas, kuidas teil seal läheb ;)
Postita kommentaar