laupäev, 3. detsember 2011

Arusaamatused

Lugesin just üht lugu, kus 4. kursuse med-tudeng kurtis, et oli patsiendi küsitlemise eel närviline ja solvas patsienti sellega, et tegi patsiendi riietusest, lühikestest juustest, vuntsikestest ja nimest Chris järelduse, et tegemist on meesterahvaga.

Ma väiksena ka mäkasin, et need lapsed, kelle peale vaadates aru ei saa, kas tegemist on tüdruku või poisiga, on millegipärast hirmus solvunud, et nende soost aru ei saada.
Ma ei suuda kuidagi taibata selle põhjust. Eriti veel, kui tegemist on tüdrukuga. Nii lihtne on oma androgüünset välimust veidi naiselikumaks teha nii värvide, lõigete, mustrite kui ainult naissoole kuuluvate riietusesemetega (seelikud, kleidid, sukapüksid, kingakesed, tutipaelad :D).
Naiselikel meestel on suti raskem, kuid pole võimatu ka neil valida värve ja tegumoodi, mis segaduses vaatlejal nende soo üle otsustada aitaks. Võiks arvata, et inimesel, kes ei ürita oma sootut väljanägemist kuidagi suunata, on sügavalt ükskõik, mis soost inimeseks teda peetakse. Aga ennäe - nad solvuvad, kui sa ei taipa, ja seda ka juhul, kui riided on nimelt vastassoo omad. Ja solvuvad kümnete peale, kuid (mõned neist) ei hakkagi arvama, et nad ise midagi muutma peaksid, kui soovivad 'solvamise' lõppemist. Või siis peaksid nad leppima sellega, et nad ei meenuta kumbagi sugu ja kohe end tutvustama nii, et oleks arusaadav, kellena nad soovivad end näidata - mehe või naisena. Aga kõige loomulikum oleks üldse mitte solvuda, vast...

*

Täna tegime Väikese Tüdrukuga välkšoppingu. Kodust läksime 9.51 bussiga Kaubamajja - käisime rahulikult mänguasjapoes ja raamatupoes, ning 10.21 bussiga sõitsime juba tagasi. Ometi on Kaubamaja ikka mitme-setme bussipeatuse kaugusel (vist vähem kui 10, aga rohkem kui 5).
Tore on, kui inimene teab, mida ta tahab :)

Väike Tüdruk ostis oma detsembrikuu taskuraha eest endale zombitütre Ghulia, ja mina talle jõuluks libahunditütre Clawdeeni. Piiga lemmikut, Frankensteini koletise tütart Frankie Steini polnud Kaubamajas saada...





Ma ei pidanud vastu ja ostsin talle Apollost ka koletiste tütardest rääkiva Monster High raamatu, mille ostmise meeldetuletus mul juba paar kuud voodi kõrvale seinale kleebitud on...
Ja juba kassas seistes märkasin, et "Söömise jooga" hind on 2,5 euro peale lastud. Kui mina seda sirvisin, maksis see 17 või 12 eurot... või umbes nii. Nii et krabasin ka selle. Ning siis jalutasime tagasi bussipeatusesse ning vähem kui tunniga olime kodus tagasi.




Kusjuures, kui olin Kaubamajast välja tulnud, siis sain paari minuti jooksul kahelt võõralt mehelt komplimente.

Esimene ütles valgusfoori taga, et ma olevat väga ilus, ja teine ütles bussis, et ma olevat nii kena ja armsakene.
Oh my!
What was that?

Ise tunnen viimasel ajal, et olen juba ühe jalaga hauas...

7 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Aastaid tagasi, kui ma veel sõimerühmas töötasin, siis pahandasin ka ühe ema ära. Teadsin, et meile pidid tulema uued lapsed-kaksikud poisid. Kui ema lastega tuppa astus, siis oli mu üllatus suur. Ütlesin emale, et ma teadsid, et tulevad poisid, aga on hoopis tüdrukud. Ema nähvaski mulle, et need ongi poisid. Mina ei osanud küll 2 aastastest õlgadeni ulatuvate punupatsidega lastes poisse näha.Tegime ikka mitu aastat koos tüdrukutega ka nendele poistele peale lõunast magamist patse.Kui aasta enne kooli minekut ükskord nad lasteaeda tulid korralike poiste soengutega, siis oli kohe hea vaadata. Täiesti kenad poisid olid.

Manjana ütles ...

solvujad inimesed solvuvad ükskõik mille peale. see tuleneb nende ebakindlusest. ei loe kuidas nad tegelikult välja näevad, nad solvuvad ikka, kui välimuse kohta midagi öeldakse. näiteks solvuvad pubekad lihtsalt suva asja peale, mida eakaaslased nende kohta ütlevad. mõned inimesed lihtsalt ei kasvagi kunagi sellest üle.

samas pole teise inimese solvumist võimalik seestpoolt vaadata - äkki ta tegelikult ei solvunud, vaid ainult näitas välja, et solvus? või arvas ütleja, et teine solvus, sest tema oleks selle peale solvunud...

nojah. igatahes on mind nooremana mitu korda poisiks peetud, lühikeste juuste ja kondise välimuse pärast. kord oli mul isegi seelik seljas, kui see juhtus, aga seelikut polnud näha, kuna ma seisin mingi asja taga. minu arust on see lõbus ja ei puuduta kuidagi mind, vaid pigem seda arvajat, kes esiteks peab oluliseks sugu rõhutada ja teiseks on kehva hindamisvõimega. eesti keeles pole ju sool erilist tähtsust, teised keeled on endale mõnikord lausa 3 sugu leiutanud ja nüüd maadlevad nende otsas :D

Rents ütles ...

Väga imelik, miks peaks Frankensteini tütar õmblustega olema? Ma saan aru, kui Frankensteini koletise tütar selline oleks, aga doktor Frankensteini enda? Seda, et doktor Frankenstein TEEKS endale tütre, ma ei usu, sest ta ei pidanud oma esimest loomingutki ju inimeseks, vaid just koletiseks.

karikate emand ütles ...

Rents,
:D, olgu-olgu, parandan kohe pärast kommentaari postitamist ära.
Naljakas, et ma olen ise sama apsaka pärast inimeste kallal norinud, bwahahhaa :)

Manjana,
tore kommentaar Sul jälle :), ja huvitav märkus tõesti, et meie keeles sugu pole ja inimene võib teisega ilusasti suhelda, ilma et ta teise inimese soolise kuuluvuse asja kiirelt ära otsustama peaks. Mujal maailmas kerkib see teema ilmselt sagedaminigi esile.

Neiud ärevil,
patsikesi nähes oleks ka mina kiired järeldused teinud, et tegemist on tüdrukutega...

Anonüümne ütles ...

No kuni paariaastaste puhul ongi vahel raske vahet teha ... Küll peetakse tüdrukuid, kel pikki juukseid ei kasva, poisteks ja siis jälle pikkade juustega poisse tüdrukuteks. Mis seal ikka, siis solvub ilmselt vanem ja vaevalt see lapsele traumat tekitab.

Endal mul pole täiskasvanute soo määramisega küll raskusi ette tulnud, on vist vedanud :D Aga ega Eestis nt naiselikud mehed eriti naiselikult riietuda ja väljenduda vist julgegi, välismaal on see veidi levinum. Naise meheks pidamine tundub küll solvav ...

Aga miks solvuda? No mul tuleb küll silme ette selline ehk veidi vanem ja suurem naisterahvas, kel ilmselgelt testosterooni kehas rohkem kui vaja ja siis väiksed vuntsikesed kasvavad, poisipea ja kehakuju tõttu ka püksid ja lohvakas pluus ... No solvab küll kui sinu keha eripära on selline, et sa ei saa naiselik välja näha ja seepärast sind meheks peetakse. Inimene ise ka õnnetu ja ebakindel oma väljanägemise pärast.

Mind on poisiks peetud küll, aga lapsena (no nii 10 ringis olin). Otsisin viisakat jakikest ja kui poemüüja mind nägi, siis kommenteeris, et oi, poiste ülikonnad on teisel pool ... Ma ei osanud kuidagi reageerida, vaatasin ainult suurte silmadega otsa ... Ei solvunud ka, müts peas ja sinine jope seljas, ju siis olin poiss ...


lugeja

Anonüümne ütles ...

mul olil poisil ka ilusad lokkis juuksed ja lubasin, et kui teda juba 3 korda tüdrukuks peetakse selle tõttu , lõikan ära :D
Juhus see 2 ja pooleselt :D
Aga solvumine selle pärast on mõttetu

Skarabeus ütles ...

Patsientidest rääkides...Üks hea blogi on eesti naise elust Hiinas "Igaühe jaoks on kuskil keegi". Näiteks 11.november 2012 kirjutas ta Hiina meditsiinivärgist hea loo pealkirja all "Taaskord kus kurat ma elan." Soovitan.