Jälgisin huviga mõni aeg tagasi blogides käinud karvade- ja nende eemaldamise teemalist diskussiooni. Minul on see kõik küll ilma erilise draamata käinud.
Kui ükskord taipasin, et nii on ilusam ja hügieenilisem, siis hakkasin ajama ja ajan siiamaani.
Ainus veidrus, mis mul sellega seoses on, on see, et ma kasutan raseerimiseks juuksepalsameid :)
Väga pehme jääb, ei mingeid punne või kihelust vms.
Täitsa soovitan proovida, kuigi ega tea, kuidas see teistele mõjub.
Mul on hästi tagasihoidlik karvakasv ka... mujal on see tore, juuste puhul mitte niiväga :(
Aga eksperimente tegin siin vahepeal juuksekarvadega. Kõigepealt lasin endale hästi lühikese soengu teha. Pildil oleme maal venna juures, eelmisel suvel. Ma teised inimesed lõikasin igaks juhuks pildilt välja, jätsin ainult enda ja piiga.
Lapse arust oli mu soeng õudne, Mehe arust kurb.
Tema jaoks olen ma igavesti blond ja pikajuukseline.
... ja veel üks pilt, mille tegin ise:
Mõned kuud hiljem, septembris, kui juus oli veidi pikemaks kasvanud, värvisin end punaseks. Selle peale ägas Mees kolm nädalat iga kord, kui ma talle silma alla sattusin. Sain päris kurjaks kohe lõpuks. Mulle, muide, meeldis.
Ekspermenteerimise isu on mul nüüd igal juhul otsas ja juukseid lõikan edaspidi ise, siis kui ette jääma hakkavad........
2 kommentaari:
Lühikestel juustel pole viga midagi. Punapead ka täitsa moes:)
Minu tütar on juba nii kaua punapea(värvitud), enne seda oli blond, et ma ei tea üldse, mis ta loomulik värv on. Kahtlustan, et selline kartulikoorte värvi nagu pooltel eestlastel.
Ma vaatan koolis, et noored tüdrukuld värvibad ennast peast süsimustaks, mis teeb neid kuidagi odavaks ja vanaks.
Ma vaatan koolis, et noored tüdrukuld värvibad ennast peast süsimustaks, mis teeb neid kuidagi odavaks ja vanaks.
'''
Nuneh,selle asja ma lugesin oma pubekale praegu ette,sest just nii see meie kodus praegu on!
Postita kommentaar