esmaspäev, 3. mai 2010

Täna

Täna oli tore päev.

Ja kuidas saabki päev olla "mittetore", kui inimene ärkab kell seitse ja tõuseb pool üks. Ja selline ongi minu uus töövaba päevaplaan. Kui ma kuulutasin, et hommikusööki otsigu nüüdsest igaüks omale ise (jah, noh, olgu: Väikese Tüdruku piruka(d) ja kõrrejoogi panen ma talle juba õhtul koolikotti, aga seda mõistagi vaid ainult koolipäevadeks), siis Mees leppis sellega vaikselt ja veidi murelikult, laps aga üritas väita, et nüüdsest on ta siis nälga ja hooletusse jäetud - kui mina aga kummastki väljagi ei teinud, selgus, et saavad hakkama küll :)

Jajah, muidugi - kõik need hommikused tunnid voodis ma loen ja kirjutan ja joon kohvi.
Noh, ja kui mina duši alt tulen, tuleb Väike Tüdruk koolist. Siis teen mina lõunasööki ja tema vadistab. Siis ta on natuke minu toas tasa ja õpib ja mina valvan ta üle. Ta on ikka tõega jube imelik laps, sest ta soovib, et ma tema õppimise juures oleksin. Ma lapsena küll ei tahtnud, et keegi mind üle kontrolliks vms...

Siis on majapidamistööde aeg, mille käigus on Väikesel Tüdrukul jälle vaba voli minu kannul käia (kui ma just issi töötoas ei korista) ja lakkamatult sädistada. Kui mul on hetkeks vaikust vaja, siis ma tõstan sõrme püsti.

Siis on Väike Tüdruk jõudnud kõik uudised ära rääkida, laulud ära laulda, mõistatused esitada ja ta läheb telekat vaatama. Mina lähen tavaliselt õue.

Täna käisime Mehega raamatukogus.
Vanasti võtsime kõigi raamatud minu kaardi peale, aga nüüd on kõigil kolmel oma kaart ja kui raamatud on segi, siis arvuti muudkui hüppab ühe konto pealt teise peale. Kui osal meist jääb muist raamatuid ka kätte, kusjuures tagasitoomise kuupäevad on ka erinevad, siis tuleb sellest paras segadus. Et kellele mis kätte jäi, ja kas on vaja pikendada või on aega veel, ja milliste raamatute puhul siis mis???

Täna võtsin sellised raamatud:
ISAAC ASIMOV "Alasti päike"
VERONIQUE OVALDE "Üldiselt mulle mehed meeldivad"
SVEN REGENER "Berliini bluus"
MINEKO IWASAKI & RANDE BROWN "Geisha"
PATRICK FRENCH "Tiibet, Tiibet"

Nujah, aga siis tuli väike muutus päevaplaani, sest ostsime rummi, ja kodus oleks ma jälle pidanud duši alla ronima ja joogatama hakkama, aga nüüd hakkasin hoopis kokteilitama ja pannkooke praadima. Siis laps pessu ja unejutule - praegu loen talle "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlikku elu". Ja kui laps on voodis algab jälle minu raamatune ja arvutine elu voodis :)
Mina olen rahul :)

6 kommentaari:

sjgelle ütles ...

Ma olen väga tihti mõelnud Su peale. Olid, kirjutasid oma armsal moel oma perest, siis kadusid ükskord ette hoiatamata. Ma mõtlesin, et ei saa enam mitte kunagi teada, kuidas teil läheb.
Aga näe! Imesid juhtub. Väike Tüdruk käib juba koolis....

karikate emand ütles ...

Tjah, Helle, kuidagi kiireks läks ja kui mul on kiire, siis ma ei oska mõelda. Lisaks juhtus just siis selline asi, et inimesed hakkasid ilma igasuguse üleskutseta (et miks te minu blogi loete?) tulema ja juhusliku teema alla postitama küllaltki pikki kommentaare teemal, miks neile meeldib mu blogi. Mul hakkas kuidagi piinlik: inimestele meeldib, aga minul on kiire, saaks ainult kärmelt klähvida natuke... Ja kui ma veidi varem paarikuise blogipausi tegin, siis ikka kommenteeriti, et kahju et pausi võtan - Meie Maailma Marta ütles, et kahju, kui ma blogimise lõpetan, ja tegelikult ma tahtsingi juba siis lõpetada, Marta hoomas seda kuidagi; paus tundus lihtsalt vähem radikaalne. Nujah, ja kuna ma tegelikult poleks osanud selgitada, miks ma enam blogida ei taha, ja ma teadsin, et "kahju!-kommentaarid" tekitavad minus süütunnet, siis lihtsalt kadusingi ühe klõpsuga ära... Ega see ilus polnud, aga mul polnud oskust ega hingejõudu seda asja viisakamalt korraldada tookord.

Seekord ma end blogtreesse ei pane - no praegu küll ei taha. On kuidagi rahulikum :)
Ja ega ma kindel pole, et sellest nii tore blogi tuleb, et "kõik" lugema peaksid...

Jah, mõelda vaid - vahepeal said Sina vanaemaks ja Väike Tüdruk käib koolis, esimeses klassis küll alles...
Eks ma millalgi hakkan pilte ka lisama :)

Skarabeus ütles ...

Tia,kas ma hakkan nüüd ka muudkui säutsuma siin ,aga las ma hakkan.Seekord siis see,et "Berliini bluus"...Sõna Berliin pani meenutama raamatut (autor "tundmatu",sest on liialt isiklik) "Naine Berliinis" .Oli jube küll see päevikulaadne lugu.
"Tiibet,Tiibet"--kah lugesin.K u i raskeid asju sealgi oli.

Skarabeus ütles ...

Ja veel---na kahju,et ma seda eelmist(?) blogi ei näe,millest räägitakse.

karikate emand ütles ...

Skarabeus,
Oli tore lugeda Su eileõhtuseid kommentaare. Mind lõbustab, et mul on ju siingi blogis palju juttusid, aga Sina mõtled sellele, et saaks selle vanema ka kätte :D
Need lugejad inimesed on ikka täitmatud! :D

Seda Berliini naise raamatut olen ka lugenud. Jube jah! :(

Vanema ma kustutasin ära. Ei mõelnud selle peale, et saaksin selle ju lihtsalt kinniseks panna ja sellisena alles jätta. Teadsin, et ei taha enam blogida - ja viuh, kustutasin ära. Seal oli lapsest imetoredaid jutte... Olen püüdnud mõned neist mälu järgi üles kirjutada. Aga eriline kahetseja ega ka mineviku kaasastassija ma pole, nii et väga üle ei ela :)

Skarabeus ütles ...

Kahju jah,kui lapsest kirjutatu ka kaotsi läks.Sest mina kirjutasin lapse arengujärgus imestamapanevamaid asju kaustikusse üles,näiteks loen ja naeran praegu:
Mina: Issand,sa lihtsalt viid mu hauda!
Tema(mõtlikult):Eks jah,kui ma ise enne ära ei sure...
Mina: Näe,helikopter lendab!
Tema: Ise koperdad,see on issi tööriistakast!
Ja "naksitrall" oli tal "nastill"
Vot sellised väiksed tähelepanekud on nii vahvad lugeda hiljem läbi aegade asjaosaliste lastelgi.