kolmapäev, 19. mai 2010

Tokerjad hääbuvad...

Tegelikult, hääbumisest pole haisugi :)
Ma magasin suurepäraselt, kusjuures magama jäin juba enne ühte. Ma olen varemgi proovinud tablettideta magada, kuid nii head tulemust pole olnud, mitte kunagi. Täiesti hämmastav! Ei teagi kohe, kas ma tegin eile midagi väga õigesti, või lausa viimasel ajal... Võibolla oli asi lihtsalt selles, et olin rõõmuga valmis kogu öö üleval istuma ja ei kartnud unetust karvavõrdki. Kodusena on ikka teine asi magamata olla, eriti veel kui kogemuste põhjal tead, et esimesel nädalal tunned end õhulise ja kergena nagu õhupall.

No enne kella viit hommikul ärkasime mehega küll mõlemad, kui meid elusalt nahka panna üritati. Ei olnudki Tiiger (meie kassike) vaid sääsetõprad. Mees asus vapralt voodi kõrvalt võetud alukatega relvastatuna neid nüpeldama. Mina naersin naba paigast ja tõmbasin teki üle pea (pea oli veel paigas :P). Mis mul viga - mina armastan-armastan-armastan sooja ja magan isegi praegu nii paksu tekiga, millest sääsk läbi ei nõela. Eriti magus on uinuda, kui tead, et toas on keegi, kes palavust vähem talub ja ei mõtlegi end teki alla peita, olles seega minust palju kättesaadavam saak. Tegelikult Mehel ei teki ka sellist sääseärritust nagu mul, mina võin ühest sääsekublast lausa paiste minna.

Jäin uuesti magama ja ärkasin kell 7 äratuskella peale. Saatsin Väikese Tüdruku kooli, lugesin, õppisin, kolasin veidi Internetis...
Tõotab kuldset päevakest :)

Kommentaare ei ole: