Meie kassu

Meie punane kodukass nimega Tiiger saab täna kahe aastaseks.

See on tinglik sünnipäev, sest kui me ta kaks aastat tagasi 5 juulil koju tõime, öeldi ta vanuseks kaks kuud. Nii me siis natuke peame tema sündimise aastapäeva ja natuke ka kojutoomise aastapäeva kahe kuu pärast.

Meie Tiigrike on väga ilus kass, aga suhteliselt raske iseloomuga :)

Ta on väga nõudlik ja väga kättemaksuhimuline. Õnneks pole ta kellegi jalanõudesse ja riietesse sirtsutanud, eks ma püüan teda jõudumööda teenida ja austada.

Kassu on meie pere patuoinas. Kui midagi on tegemata või hoopis tehtud, leiame me alati üksmeelselt, et kassu on süüdi. Kui keegi puuksutab, siis muidugi kass. Kui hambapasta on otsas, on muidugi kass süüdi. Kui selgub, et telekas on üksi toas mitu tundi mänginud, siis on kass selle käima pannud ka juhul, kui pult on sahtlis. Kui keegi on oma kokteili majapeale ära kaotanud, võetakse kohe kass pihtide vahele. Kui keegi ei viitsi poodi minna, leiame me üksmeelselt, et seda peaks tegema kass. Ja nii lõputult - pole asja, mida kassi kaela ajada ei saaks.

Ja see ongi tema kõige parem omadus :)

Muidugi - ta on ka tõesti väga ilus. Mõnikord koguneme me terve perega teda imetlema ja paitama ja räägime hellalt: "No kui ilus! No nii ilus! Aga nii loll.... nii loll...."

Tiigrike kurrub ega piluta silmagi.

Kui kass on tõsiselt ülbe ja tüütu, siis karistame me teda kallistustega. Võtame sülle, hoiame kindlalt kinni ja musitame teda ohjeldamatult. Seda jälestab ta kõige enam. Või siiski - Väike Tüdruk keerab tal kõrvad tagurpidi (roosad sisepooled pea peal, nagu kõrvutu kiilaspeakass, ma proovin sellest ükskord ka pilti teha) ja viib ta siis ninapidi vastu peeglit. Ma ei tea, kuidas ta julgeb, sest mõrvahimu paistab siis kassi meekarva silmadest selgelt välja.

Meie kassu nõuab, et kõik uksed oleksid tema jaoks alati valla. Meie hoiame enamiku ustest suurema osa ajast kinni. Mistõttu kostab meie kodu eri nurkadest nõudlikku ja samas kaeblikku mäugumist. Meie kiisu sai varakult kastreeritud, nii et ta teeb veel kaheaastasena väikekassi haledat häält.

Sellest kõigest hoolimata on ta meie silmarõõm... "Kassike väike - me päike!" - nagu Mees ikka ütleb.