Nimelt oli mul pitsategemisest 2/3 purki letšot järel ja mõtlesin, et teen siis aga jälle makarone sellega. Praadisin ilusti sibulad ja hakkliha, lisasin kõvasti soola ja letšo. Siis tahtsin panni kõrval-augule tasakesi podisema tõsta, et makaron keema panna, kui taipasin: pole potti!
Kus pott on?
Külmkapis, selle sees on umbes taldrikutäis üle-eilset boršši.
Hetkeks mõtlesin, et kallan borši väiksemasse potti - saab keegi veel taldrikutäie suppi. Siis aga tuli parem idee ja ma kallasin borši pannile - sibulale, hakklihale ja letšole otsa.
Vabanenud poti pesin kärmelt puhtaks ja panin selle sisse makaronid keema.Väike Tüdruk, va kiunik, sibas kohe Mehele kaebama, et issi-issi, emme kallas vana peedisupi makaronikastme sisse. Ma olengi jube kokkusegaja ja modrutaja......... Väike Tüdruk küsitleb mind alati toitude puhul, mille valmistamist ta ise pealt ei näinud. Mõnikord ma valetan talle, kui olen kindel, et vahele ei jää. Näiteks munavõid teen mina majoneesiga, mitte võiga. Väikesele Tüdrukule ütlen muidugi, et võiga teen, sest tema majoneesi väidetavalt ei söö :)
Minu meelest tuli küll täiesti normaalne söök välja. Kui selle peale ei mõtle, et seal on borš sees :)
Ise loen just parajasti Apastamba dharmasuutrast, kuidas söögikorrast ülejäänud toit on ebapuhas/roojane. Ja mida ei jõua ära süüa, tuleb maha matta või vette visata :) Päris nunnu oleks kolm korda päevas emajõkke toidupalasid loopimas käia.
4 kommentaari:
Minu "taimetoitlasest" juunior sööb isegi liha, kui talle mitte öelda, et see liha on :)
Vau! See on tõesti tase! :)
Minu preili unustas õhtuks ära, kuidas ja millest see kaste valmis ja vohmis isukalt. Palus natuke homseks lõunasöögiks isegi kõrvale panna :D
Ha-ha-haa,kohe meenus mulle muidugi lugu möödanikust,kui tapeediliimi veel tärklisekliistrist tehti ja mul siis seda üle jäi. Kokkuhoidlik nagu ma terve elu olen olnud,leidsin lahenduse : vett juurde,mahla kah ja kissell missugune!
Haha! :D
Naistel ikka nupp nokib! :D
Postita kommentaar